Kas sa teadsid? Umbes aasta tagasi, kui diagnoos pandi, tekkis tunne, et toidupoodi pole mõtet minna, ja ka piimalett tundus hirmus pikk… Oli hirm, et ma ei saa piisavalt kaltsiumi, olin juustu- ja jogurtisõber. Mulle meeldib mandlipiima ja kaneeliga aga ka niisama soolakana.

Ühestki toidust ei tohi loobuda, sest see ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik, võib tekitada hoopis vastupidise reaktsiooni ühel hetkel ja lõppkokkuvõttes sööd pärast millestki loobumisperioodi hoopis rohkem — koos järjekordse kaalutõusuga.

Süüa tuleb targalt, ehk siis seada köögiviljad ja liha-kala ning piimatooted ettepoole, kuid kindlasti lisada ka süsivesikuid, ka magusat, puuviljad kindlasti, rasvaineid ei tohi samuti unustada. Kaalulangus piimast loobumisest ei ole vaja liiga palju, paar ampsu magusat, või ka näiteks kartulit, võib olla korraga täiesti piisav.

Mulle ei meeldi ja raske on seedida kartulit, riisi, pastatooteid, igasuguseid teraviljatooteid. Seetõttu eelistangi köögivilja ja liha-kala, mis jälle lausa peavad olema.

Ja piimatooteid, ja magusat ja leiba — kuid ma ei taha neidki üleliia. Niisiis olen võtnud alla üle 20 kg, seda tänu sellel, et ei ole endale midagi keelanud. Igal juhul on toitumise muutmisel oluline ka psühholoogiline pool — ei saa elada pikemat aega nii, et teed midagi sunniviisiliselt.

Maha võttes on aga oluline ka saavutatud kaalu hoidmine ja endale sobivate õigete harjumustega on see lihtsam.