Selle toetajad väidavad, et nad kasutavad energiat puhtamale ketooniallikale kui kiiresti põletavad süsivesikud, mistõttu see parandab meeleolu ja annab energiat. Iseküsimus, kas tõepoolest peab unustama ka läätsed, hummuse, kinoa või metsiku riisi. Siiski, vaid standardseid ja kõrge valgusisaldusega ketogeenseid dieete on laiemalt uuritud.

• Poletada rasva ja ehitada lihaseid kiiresti
• Ketogeenne ehk ketogeenne dieet on madala süsivesikusisaldusega toitumisviis, mille on omaks võtnud paljud, kes soovivad kaalust alla võtta ja tervist parandada.

Nii nagu maailm on pidevas muutumises, otsivad inimesed ka üha enam dieedinippe, mis võimalikult ketogeenne mitte kaalulangus ja efektiivselt neid paremasse vormi viiks.

Üks võimalik lahendus on LCHF low carb high fat — vähe süsivesikuid ja ketogeenne mitte kaalulangus valku toitumisviis. Täpsemalt öeldes võib vaadata ketogeense dieedi poole, mis on üks piiratud ja eriomane versioon sellest toitumisviisist.

Ketogeenne toitumine: 5 punkti teada enne testimist - Diatrof

Dieedi pooldajad toonitavad positiivsete omadustena kiiret ja tõhusat rasvakaotust ehk kaalulangust, kuid lisaks sellele aitab ketoosiseisundisse jõudmine vähendada isusid ja näljatunnet, annab palju energiat ning aitab säilitada lihaseid.

Toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul kuidas saada rasvapoletusmasina dieet inimestele põnev ja mõjub kiirelt. Lisaks sobib ja meeldib paljudele võimalus süüa suures koguses rasvaseid toiduaineid, kuna just liha, muna, või jms on ketogeense dieedi puhul au sees.

Ketotoitumise korral ei anta kehale tavapärases koguses süsivesikuid, vaid organism saab energia kätte justnimelt rasvast. Ometi on tegemist küllaltki äärmusliku dieediga ning süsivesikutest loobumisel on ka tagajärjed.

Samal teemal

Mis on ketoos? Koguseliselt tähendab see vaid 20—50 grammi süsivesikuid. Ketodieet nõuab süsivesikute kärpimist nii teraviljade, tärkliserikaste köögiviljade, puuviljade, kaunviljade, kommide kui ka suhkrurikaste jookide osas.

See tähendab, et kiudainepuuduse vältimiseks tuleb süüa madala süsivesikusisaldusega, kuid kiudainerikkaid köögi- ja kaunvilju. Näiteks sobivad hästi lehtkapsas, mangold ehk lehtpeet, spinat, lillkapsas, spargel- ja rooskapsas, spargel, paprika, sibul, küüslauk, seened, kurk, seller, suvikõrvits, baklažaan, tomat, redis ja ka kiudainerikkad marjad.

Ketoosiseisund tähendab lihtsustatult öeldes seda, et organism rf salendav ravi ulevaade õppinud süsivesikute ehk suhkrute asemel kasutama energiaks rasvamolekule.

See tähendab, et veres olevad suhkrumolekulid asenduvad ketokehadega, mis on keha jaoks uued energiaallikad. Ketoos kasutab rasva energiaallikaks Veidi spetsiifilisemalt selgitades võib öelda, et aju nõuab püsivalt kõige rohkem glükoosi, umbes grammi päevas, kuna ei suuda seda talletada. Paastumise ajal või kui süüakse väga vähe süsivesikuid, kasutab keha kõigepealt maksa salvestatud glükoosi ja lagundab ajutiselt lihaseid glükoosist vabanemiseks.

Süües pikema aja jooksul ainult rasva ja valke ning minimaalselt süsivesikuid, harjub keha sellega ära ning saavutatakse ketoos. Kui see jätkub 3—4 ketogeenne mitte kaalulangus ja ladustatud glükoos on täielikult ammendunud, väheneb insuliini sisaldus veres ja keha hakkab peamise kütusena kasutama rasva.

Maks toodab rasvast ketokehasid, mida saab kasutada glükoosi puudumisel. Mida pikem defitsiit, seda kõrgemale tõuseb ketokehade tase veres.

1. Sa sööd liiga palju süsivesikuid

Seega on ketoos keha loomulik metaboolne seisund, kus ketoonidest saavad keha ja aju peamised energiaallikad. See juhtub siis, kui süsivesikute tarbimine ja insuliinitase kehas on väga madal. Enamik inimesi kogeb enne ketoosiseisundisse jõudmist nõrkust, väsimust, uimasust, kõhukinnisust või -lahtisust ja ka gripilaadset tunnet — nagu hakkaks haigeks jääma.

Seda kutsutakse ka ketopalavikuks ning see möödub mõne aja pärast. Ketoos annab energiat ja suurendab keskendumisvõimet Andes kehale pikemat aega ainult rasva ja valke mis on ka keha ehitustalad ning minimaalselt süsivesikuid, mis teevad toidu maitsvamaks ja annavad vitamiine, harjub keha sellega ära ega nõua juurde.

Tulemused näitasid, et iga dieediga on võimalik sama edukalt kehakaalu langetada, kui seda täpselt järgida.

Samas on selgeks tehtud, et kõigile inimorganismidele see ei kehti. Kui on tehtud kõik võimalik, et ketoositoitumist soodustada ning see tundub endiselt raske või vastuoluline, tuleks tegevus lõpetada. Lisaks isude ja söögikordade vähenemisele tekib täielikus ketoosiseisundis oleval inimesel väga palju energiat, aju ketogeenne mitte kaalulangus ning keskendumisvõime suurenevad. Paljudel tekib suurte koguste süsivesikute söömise tagajärjel unisus ja väsimus, kuid ketoosi puhul jäävad sellised tunded ära.

Hormoon insuliin, mis reguleerib veresuhkrutaset kehas, ei ole enam vajalik, kuna suhkruid tarbitakse minimaalselt. Kui veresuhkrutase, mida insuliin mõjutab, on kehas stabiilne, ei teki ka energias erilisi kõikumisi ega väsimustunnet ning aju õpib rasva energiaks kasutama.

Ketogeeniline dieet – Vikipeedia

Uuringud on leidnud, et ketodieet võib anda seega häid tulemusi II tüübi diabeedi korral, kuid seda saab otsustada ainult raviarst.

Ketogeense dieedi ajal tarbi rasvu Ketogeense toitumise ajal moodustavad suurema osa menüüst kala ja mereannid, liha, rasvained, pähklid-seemned ja piimatooted. Viimastega soovitatakse olla ettevaatlik, kuna need sisaldavad mingil määral ka süsivesikuid.

Lisaks võib süüa köögivilju ja marju, kuid ka nende puhul tuleb süsivesikute kogust väga täpselt arvestada. Pole olemas standardset ketodieeti, kus makrotoitainete suhe on kindlaks määratud.

Ketogeensel dieedil on mitu versiooni: Standardne ketogeenne dieet SKD on väga madala süsivesikusisaldusega, mõõduka valgu- ja kõrge rasvasisaldusega dieet.

• Showtime fat burner
• Artikli autor Rudy Mower on teinud ära suure töö ja leidnud oma väidetele taha mitukümmend teadusuurimust, mille ka kõik siia lingin.

Tsükliline ketogeenne dieet CKD hõlmab kõrgema süsivesikute sisaldusega perioode, näiteks viis ketogeenset päeva, millele järgneb kaks kõrge süsivesikusisaldusega päeva. Eesmärgile orienteeritud ketogeenne dieet TKD võimaldab lisada treeningu ajal süsivesikuid.

Ketogeenne dieet – imeravi ülekaalu vastu või mitte? - Tervisekool

Kõrge valgusisaldusega ketogeenne dieet: see sarnaneb tavalise ketogeense dieediga, kuid sisaldab rohkem valku. Põhjalikult on uuritud ainult standardseid ja kõrge valgusisaldusega ketogeenseid dieete.

Eesmärgile suunatud ketogeenseid dieete kasutavad peamiselt kulturistid või sportlased. Ketodieedi ajal tarbi õigeid rasvu Toitumisterapeudi sõnul tuleks südame ja veresoonkonna tervisele mõeldes tarbida kindlasti polüküllastumata rasvainete rikkaid toite.

Parimad valikud on asendamatud oomegarasvhappedmida leiab rasvasest kalast lõhe, forell, sardiinseemnetest lina- tudra- kanepi- tšiiaseemned ja külmpressitud õlidest tudra- kanepi- rüpsi- rapsi- ning Siberi seedermänniseemne õli. Tähelepanu võiks pöörata oomegarasvhapetele, sest nende ületarbimine soodustab keha koormavaid põletikulisi protsesse.

Tema sõnul võib sageli olla vajadus ka seedeensüümi lisandite järele. Kuidas erineb ketogeenne dieet LCHF-toitumisest? LCHF-toitumise puhul on rasvade ja süsivesikute tasakaal põhimõtteliselt tagurpidi löödud — süsivesikuid tarbitakse oluliselt vähem ning rasvu selle asemel rohkem.

Konkreetseid protsente paika pandud pole, kuid võtame näiteks inimese, kes tarbib keskmiselt grammi süsivesikuid päevas.

Ärge proovige seda enne arstiga konsulteerimist Viimastel aastatel on üha enam inimesi, eriti üle aastaseid, pühenduma keto dieedile, et kaalust alla võtta.

Kui ta nüüd vähendab kogust grammile ning sööb selle asemel rasva mitte valkusaabki ta liigitada LCHF-toitujaks. Ketoosi puhul on makrotoitainete vahekorrad väga konkreetsed võrreldes LCHF-toitumisega ning nende eiramine ei too ketoosiseisundit ega soovitud tulemusi. Kui nende reeglite vastu eksida, ei teki kehas ketoosiseisundit.

Seega koogitükiga patustada ei saa.

Pikemalt samal teemal: Läbimõeldud LCHF toitumine annab tõuke kaalulanguseks Ketogeenne dieet pole mõeldud kaalu langetamiseks Kuigi ketogeenset dieeti kasutatakse sageli kaalu langetamiseks, ei tasuks seda siiski omapäi ette võtta.

Uuringutega on leitud ketogeense dieedi kasutamisel tõepoolest terapeutilisi efekte krooniliste haiguste puhul.

1. Ketogeense toitumise juhis algajatele | Vähem süsivesikuid, rohkem köögivilja = tervislik toit
2. 8 põhjust, miks te ei kaota Ketoga kaalu | Toit | May
3. Kohvi loomulik rasva poleti
4. Ketogeenne dieet – Toitumisteraapiakeskus
5. Ketogeenne dieet ahvatleb rasvapõletusega | Toitu tervislikult

Ka Külli Holsting kinnitas, et kuigi ketogeense dieedi ajal kaal langeb kiirelt ning seetõttu ketogeenne mitte kaalulangus inimesed seda ise sageli ette võtta, siis tuleb silmas pidada, et enesetunne ketoosi sisenemisel ja sealt väljumisel võib olla väga kehv.

See omakorda tähendab seda, et lõpuks kipub inimene raskel hetkel jälle üle sööma ning kaotatud kilod tulevad väga kiiresti tagasi. Omal käel ei tasu ette võtta Ketogeenne dieet tähendab hoolikalt rasvarikaste toitude valikut, kuna sellest tuleb enamuse energiast ja toitainetest. Kui liiga palju ketokehasid kuhjub verre, mis tekib peamiselt insuliini puudusest, võib tekkida selline seisund nagu ketoatsidoos.

Selle sümptomite alla kuuluvad näiteks tavalisest tihedam urineerimine, väsimus, kuiv nahk, iiveldus, oksendamine, hingamisraskused, segaduse seisund ning puuviljase lõhnaga hingeõhk. Selliste sümptomite korral tuleks kindlasti pöörduda kiirabisse, kuid seda eluohtlikku seisundit esineb peamiselt diabeetikutel või alkoholismi, näljutamise või üliaktiivse kilpnäärme korral. Tema sõnul pole ka toitumisnõustajal ega toitumisterapeudil õigust inimest ketogeensele dieedile panna.

Samas oskavad vastava väljaõppe saanud toitumisterapeudid juhendada ketogeense dieedi läbiviimist, kuid seda vaid juhul, kui arst on vastava otsuse teinud.

Vältides leiba, kartulit, kooke, küpsiseid, komme ja magusaid jooke, on paljud diabeetikud vabanenud vajadusest tarbida insuliini ning kehakaal on hakanud normaliseeruma.

Navigeerimismenüü

Siiski on ketogeenne dieet küllaltki äärmuslik viis, mida omal käel läbi viies ei oska inimene arvestada suurenenud kolesteroolitaseme või võimaliku vitamiinipuudusega. Toitumisterapeut Külli Holsting ei soovita ketogeenset dieeti ka sel põhjusel, et siiani pole tehtud piisavalt uuringuid. Seega pole teada, kui pikalt võib sedalaadi toitumist jätkata ning milline on selle mõju suuremas plaanis.

Kommentaarid: TervislikToitumine. Tekstid on üle vaadatud Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse poolt ning kooskõlas Eesti riiklikke toitumis- ja liikumissoovitustega. You may also like