Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse. Meie keha ei tarvita toitaineid enam nii, nagu ta teeks seda tavaolukorras, mis tähendab, et inimene ei saa oma kütust põletada täisväärtuslikult, ja see langetab sportlase füüsilist võimekust. Akson võib olla pikem kui üks meeter.
Autor: Andres Soosaar Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust.
Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime vt tabel. Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus.
Sümpaatilise närvisüsteemi mõju on näiteks see, et suitsetaja väitel on kohe pärast suitsetamist tarvis minna tualetti. Nikotiin kui aine inimese rasva põletamises siiski ei osale. Suitsetamisest loobumise tõttu väheneb põletatava energia hulk: põhi ainevahetusega kcal kulub päevas ligikaudu 75 kcal vähem.
Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine.
Samaaegselt seedeelundite parasumpaatiline narvisusteem ja kaalulangus toonus langeb ja peristaltika aeglustub.
Lühikokkuvõte[ muuda muuda lähteteksti ] Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja elunditega.
Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes.
Kuidas mõjub pidev stress meie kehale?
Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel.
Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.
Pa To Baran De - Qundi Kochi - Pashto Classic Song
Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus.
Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv nervus vagussiis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.
Kuidas mõjub pidev stress meie kehale? Kujutame ette, et teile tuleb metsa vahel vastu suur karu.
Teatud eluperioodidel 15 parimat rasvapoletust, kliimaks võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne ebapüsiv. Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt.
Suitsetamise mõju kehakaalule
Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus.
Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire paanilise ataki mõisteid.
- Kuidas mõjub pidev stress meie kehale? - Tervis
- Saba ace kaalulanguse ulevaated
- Autonoomne närvisüsteem | Haiguste ABC - toa.ee
- S7 rasvapoleti ulevaade
- Suitsetamise mõju kehakaalule - Loodus BioSpa
Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad parasumpaatiline narvisusteem ja kaalulangus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired.
Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud.
Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.
Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress. Kõik õigused kaitstud.
Autoriõigus Valgus, Litsentsiõigus Celsius Healthcare, Seotud teemad.