Kui kaalute end tsükli alguses, võite leida veel ühe kaalutõusu.. Naistel avaldub see amenorröana ning meestel seksuaalse huvi ja potentsi kadumisena. Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiast , samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Isolatsiooni võib lõpetada, kui haigussümptomite algusest on möödas 14 päeva ning patsient on olnud palavikuvaba vähemalt 48 tundi ning 24 tundi on möödunud ägedate respiratoorsete sümptomite taandumisest. Hormoonide mõjul suureneb söögiisu premenstruaalse sündroomi tõttu, tüdrukud toetuvad kõrge kalorsusega ja magusatele toitudele.

Pikemalt artiklis Ortoreksia Ortoreksia ingl orthorexia on seisund, mille puhul on isiku kinnisideeks see, et ta ei sööks midagi, mis tema kaal ei ole muud sumptomeid on ebatervislik ning selle tõttu ta boikoteerib teatud toiduaineid. Kannatajad on eelkõige aastased hea haridusega, edukad ja jõukad keskklassi kaal ei ole muud sumptomeid.

Suur osa on taimetoitlased, kes on oma menüüst jätnud välja näiteks soola, suhkru, piimatooted, soja ja loomsed valgud. Oma menüü ja toiduportsjonid koostatakse milligrammi täpsusega ning kontrollitakse üle kõikide komponentide kilokalorite sisaldus.

Tervete toidurühmade menüüst välja jätmine võib tekitada mõnede ainete puuduse ja seetõttu hakkab organism seda kompenseerima, mis omakorda võib tekitada haigusi. Tekkepõhjused ja mehhanismid[ muuda muuda lähteteksti ] Nii buliimia kui ka anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel kaalulangus uhe nadala napunaitega perekonna ja isiksuse arenguga seotud teguritel.

Soodustavad tegurid[ muuda muuda lähteteksti ] Nii liigsööjad kui ka haiguslikud nälgijad kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Turvatunde puudumine lapsepõlves, seksuaalne ärakasutamine ja muud psühhiaatriliste häirete teket soodustavad tegurid on söömishäirega inimeste elus sagedamini ette tulnud kui tervetel.

Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas.

Nad on hea käitumisega, usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud.

Nii anoreksia kui buliimia esinevad sageli ka lähisugulaste hulgas. Arvatakse, et üheks põhjuseks on perekonniti edasikanduvad toitumiskombed ja -seisukohad.

Kaksikute uuringud aga viitavad ka teatavale pärilikule soodumusele.

Söömishäired

Kultuuriga seotud tegurid[ muuda muuda lähteteksti ] Läbi infokanalite saame sageli sõnumeid, et sale naine on edukas, veetlev, õnnelik ja armastatud. Naise ideaal on tihti kõhn ja seda rõhutatakse ka edukuse eeldusena.

Ära unusta grippi, vajadusel kaalu ravi alustamist. Uus palavik või seisundi ja sümptomite halvenemine pärast esialgset paranemist võib viidata tüsistusele, mille hindamiseks võib tekkida vajadus patsiendi vastuvõtule kutsumiseks või haiglaravile suunamiseks. Patsiendil paluda igapäevaselt hinnata kodus lihtsamaid tervisenäitajaid: kehatemperatuur, südame löögisagedus,ja võimalusel ka vererõhk. Palu silmas pidada, et enamasti toimub raskemate haigusjuhtude puhul seisundi halvenemine Kui patsient ei kuulu riskigruppi ei esine kroonilisi olulisi haigusi, vanus alla 60 aasta, on üldiselt toimetulevsiis lepi kokku patsiendiga kontakti saamise viis ja palu patsiendil kohe kontakteeruda perearstikeskusega, kui seisund peaks halvenema.

Anoreksia korral on vallandavaks teguriks sageli teiste poolt tehtud märkused välimuse või kaalu kohta või mingid muutusi kaasatoovad elusituatsioonid, nagu näiteks kooli lõpetamine. Buliimiat vallandavaks teguriks on tugev kõhnumiskatse. Kõhnudes hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele tahtmisele süüa.

Ületähtsustatud arusaamad figuuri ja kehakaalu olulisusest sunnivad häire all kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid.

Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal.

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud

Osad anoreksia tunnused on ilmselt nälgimise otsene tulemus, nagu näiteks mõtete keskendumine toidule, ülesöömisperioodid, masendusmeeleolu, ärrituvus, keskendumisraskused, ühiskondlik tagasitõmbumine jne. Tüüpiline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi.

Esmaskohtumisel püüab arst vestluse abil välja selgitada söömishäire iseloomu, raskusastet, iseloomulike käitumisilmingute esinemist ja inimese kehalist seisundit. Söömishäirete puhul võib vajalikuks osutuda EKG südame uuring ja vereproov, mis annavad esmase ülevaate selle kohta, kas ja kui palju on haigus kehalist seisundit mõjutanud.

Häire paremaks jälgimiseks kasutatakse söömishäirete küsimustikke ja toidupäeviku pidamist.

Anorexia nervosa diagnostilised juhised[ muuda muuda lähteteksti ] Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud. Puberteedieelses eas patsiendid ei võta kasvuperioodil oodataval määral kaalus juurde. Spetsiifilise psühhopatoloogilise avaldusena esineb oma keha väärtaju, mille tõttu ülekaaluka mõttena püsib tüseduskartus ja patsient seab oma kehakaalule väga ranged piirid. Väljendunud endokriinhäired haaravad hüpotalamuse -hüpofüüsisugunäärmete süsteemi.

Naistel avaldub see amenorröana ning meestel seksuaalse huvi ja potentsi kadumisena. Olulise erandi moodustavad püsiva vaginaalse verejooksuga anorektilised naised, kes saavad hormonaalset asendusteraapiat, kõige sagedamini kasutades kontratseptiivseid vahendeid.

Telefonitriaaži juhend

Samuti võib esineda kasvuhormooni ja kortisooli taseme tõusu, türeoidhormooni perifeerse metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi. Kui anoreksia algus on puberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel seiskub testiste areng.

Bulimia nervosa diagnostilised juhised[ muuda muuda lähteteksti ] Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud. Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu.

Patsient püüab toidu paksukstegevale toimele vastu tegutseda ühel või enamal viisil: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; lahtistite kuritarvitamine; vahelduvad nälgimisperioodid; söögiisu pärssivate ravimite, türeoidpreparaatide ja diureetikumide kasutamine.

Kui buliimia tekib diabeedihaigetel, võivad nad loobuda insuliini kasutamisest. Psühhopatoloogia hõlmab haiguslikku tüsenemiskartust ning patsient seab endale väga ranged kehakaalu piirangud, mis on selgelt väiksemad premorbiidsest kehakaalust, mida võiks arsti arvates pidada optimaalseks või tervislikuks.

Sageli, kuid mitte alati, on varem olnud anoreksia episood; kahe häire ajaline intervall võib ulatuda mõnest kuust mitme aastani. Buliimia all kannataja on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksiahäirega isik. Seetõttu ei ole buliimia korral haiglaravi enamasti vajalik. Anoreksia korral on ravi eesmärkideks: alatoitumusest ülesaamine, inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks.

Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus. Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiastsamuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta.

• Söömishäired – Vikipeedia
• Dissotsiatiivsed häired
• Tongkat ali rasva poletamine

Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia.