Võib esineda mitmeid sümptomeid nagu ärrituvus, isukaotus, vähene huvi ümbritseva vastu, uinumisraskused. Lugege ja otsige informatsiooni kroonilise neeruhaiguse ja ravi kohta, olge aktiivne ravi puudutavate otsuste langetamisel.

Arutage arsti või õega, kui palju peaksite päevas vedelikku tarbima. Kui tunnete, et kehas tekib vedeliku peetus ja jalad tursuvad, andke sellest kindlasti arstile teada. Kui neeruhaigus on kaugele arenenud, võib olla vaja piirata ööpäevast vedelikukogust. Kui arst on piiranud vedeliku tarbimist, siis: Täpsustage, kui palju vedelikku võite päevas tarbida. Täitke iga päev kann selle koguse veega. Kui joote päeva jooksul näiteks kohvi või teed, valage kannust vastav kogus vedelikku välja.

Kui kann on tühi, siis on Teie päevane vedelikogus tarbitud. Pidage meeles, et paljud tahked toidud sisaldavad samuti vedelikku, samuti arvestage päevase vedeliku hulka supileem. Valige tervislikud joogid nt vesi, värske mahl. Kontrollige jookide suhkru- fosfori- ja kaltsiumisisaldust.

Kui tarvitate mõnikord toiduks konserve, arvestage konservivedelik samuti päevase vedeliku hulka või kurnake konserveeritud toiduained enne kasutamist. Kui olete taimetoitlane Kui olete taimetoitlane, informeerige sellest kindlasti oma arsti. Taimetoitlaste dieet võib olla liiga kaaliumi- ja fosforirikas ning samas sisaldada vähem valke.

Igapäevase toiduga peaks saama tasakaalustatult ja õigesti kombineeritult taimseid valke ning vajaliku koguse kaloreid, samas pidades kontrolli all kaaliumi ja fosfori taset veres.

Kui toit ei ole piisavalt kaloririkas, hakkab organism kasutama valke energia tootmiseks. Kui peate mõnda toiduainet menüüs piirama, arutage arsti või õega, kuidas toituda, et saaksite igapäevase toiduga kätte vajalikud toitained ja kalorid.

Õppige lugema toiduainete pakendite etikette, et teada, kui palju erinevad toiduained sisaldavad naatriumi, valke, kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi. Kui olete ülekaaluline, püüdke kehakaalu alandada. Kehakaalu alandamine aitab neerudel kauem normaalselt töötada.

Jooge piisavalt vedelikku. Vähendage toidu soolasisaldust. Mida saate ise teha enda ravile kaasa aitamiseks? Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine Suitsetamisel võib olla tõsiseid pikaajalisi mõjusid neerude funktsioonile. Suitse- tamine kahjustab veresooni. Kroonilise neeruhaigusega inimesed on südame ja veresoonkonna haigustele vastuvõtlikumad kui terved inimesed.

Suitsetamine on siinjuures täiendav riskitegur. Kui Teil on krooniline neeruhaigus, leidke koos- töös arstiga parim viis suitsetamise lõpetamiseks. Kroonilise neeruhaiguse korral ei ole alkoholi tarvitamine täielikult vastu- näidustatud, kuid seda võib teha vaid mõõdukalt. Liigne alkoholi tarvitamine võib kahjustada maksa, südant ja aju ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.

Naistel ei soovitata päevas tarvitada alkoholi üle ja meestel üle ühiku, nädalasse peab jääma vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva. Kehaline aktiivsus Kehaline aktiivsus ja sportimine ei ole kroonilise neeruhaiguse korral vastunäidustatud.

Vastupidi, piisav kehaline aktiivsus aitab kehal paremini haigusega toime tulla.

Mõõdukas kehaline aktiivsus on oluline, sest: paraneb lihaste jõudlus ja vastupidavus aitab Teil lõdvestuda hoiab vererõhu edukamalt kontrolli all langeb kolesterooli ja triglütseriidide tase veres uni on parem ja sügavam püsib tervislik kehakaal aitab ennetada südamehaiguste ja suhkurtõve teket paraneb enesekindlus ja üldine enesetunne Te võite iga päev treenida ka vaid lühiajaliselt, kuid treeningu mõju kestab päev läbi.

Enne regulaarse treenimise alustamist rääkige kindlasti oma arstiga. Arst saab aidata valida sõltuvalt Teie tervislikust seisundist ja varasemast treeningu- kogemusest sobivamad spordialad. Vajadusel suunab raviarst Teid taastusarsti konsultatsioonile. Hästi sobivad aeroobsed treeningud nagu kõndimine, kepikõnd, matkamine, ujumine, vesivõimlemine, rattasõit nii sise- kui ka välistingimustessuusatamine, aeroobika või muu tegevus, kus on vajalik suurte lihasgruppide töö.

Kui eelistate rahulikumat ala, siis sobib hästi jooga. Kui Te ei ole enne regulaarselt spordiga tegelenud, alustage kergemate treeningutega, mis kestavad 10—15 minutit päevas. Järk-järgult koormust suurendades jõuate korraga treenida 30—60 minutit ja võite seda teha enamikul nädalapäevadel. Alustage iga treeningut soojendusega ja lõpetage venitustega, need harjutused aitavad ennetada vigastusi. Püüdke sobitada sportimine oma päevarütmi, tehes trenni näiteks hommikul või õhtul.

Bioloogiline aspekt

Oodake treenimisega umbes tund peale suuremat söögikorda ja soovitatav ei ole treenida vahetult umbes üks tund enne magamaminekut.

Kõige lihtsam võimalus kontrollida, kas treening on jõukohane: sportimise ajal peaksite saama hingeldamata kaaslasega rääkida umbes tunni aja jooksul peale treeningut peaks pulss taastuma, peaksite tundma end tavapäraselt, kuid kui see nii ei ole, siis treenige järgmisel korral rahulikumalt lihased ei tohiks olla valulikud nii, et see takistab järgmist treeningut treeningu intensiivsus peaks olema mugava pingutuse tasemel Siiski on mõned märgid, kui peaksite treenimisest loobuma või treeningu katkestama: tunnete end väga väsinuna tunnete rinnas valu, südame löögisagedus kiireneb äkki või muutub eba- regulaarseks tunnete kõhus valu jalalihastes tekivad krambid tekib peapööritus või -uimasus Pidage meeles, et regulaarne kehaline aktiivsus ei tähenda, et võiksite piiramatult süüa toite, mida Teil on soovitatud piirata.

Dieet ja treening toimivad üheskoos. Kui tunnete, et peale kehalise aktiivsuse suurendamist söögiisu kasvab, rääkige arsti või dietoloogiga. Nad aitavad menüüd muuta, et toiduga saadav kalorite hulk oleks piisav.

Nädalas peab olema vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva. Leidke iga päev võimalusi kehaliseks aktiivsuseks.

Jalutage, tehke kerge treening või tegelege aiatöödega. Kuidas kohaneda kroonilise neeruhaigusega? Kui Teil diagnoositakse krooniline neeruhaigus, võib see alguses tekitada negatiivseid tundeid. Esialgu võib diagnoosi teadasaamine olla šokk ja tunduda uskumatu, võib tekkida ärevus mingi konkreetse olukorraga seotult nt uuring, protseduur või üldiselt kontrolli kaotamine oma elu üle, elukvaliteedi langus. Vihastamine, süüdistamine ja eitamine on esialgu normaalsed emotsioonid, kuid mingi aja möödudes peaks inimene hakkama haigust tunnistama ning sellega kohanema ja siis on võimalik toime tulla kroonilise neeruhaiguse tõttu vajalike elumuutustega.

Kui negatiivsed tunded jäävad aja möödudes endiselt tugevaks ning põhjustavad igapäevaelus raskusi, tuleb nendest kindlasti arstile rääkida. Arsti vastuvõtul võib tunduda lihtsam rääkida sellest, mis põhjustab füüsilist ebamugavust: väsimus, halb enesetunne, peapööritus jms. Enda tunnetest rääkimine on keerulisem ja seda pigem välditakse. Kuid vaimse tervise eest hoolitsemine on samavõrra oluline, oma tunnete tunnistamine ja nende väljendamine võimaldavad need endast välja saada ja arst saab leida võimalusi Teie abistamiseks.

Peamiselt põhjustavad stressi muudatused, mida tuleb haiguse tõttu oma elus teha: muuta olenevalt neerufunktsioonist toitumist, kohaneda haigusega, pidada meeles ravimite võtmist.

Te võite saada korraga palju uut infot, mille vastuvõtmine on keeruline. Parim viis stressiga toimetulekuks on tunnistada, et see on probleem, millega tuleb tegeleda ja see võib võtta aega. Üldine halb enesetunne ja väsimus füüsiline ja emotsionaalne võivad mingitel hetkedel olla üsna tavapärased.

Te võite tunda end kurvana ja kergesti nutma puhkeda. Võib esineda mitmeid sümptomeid nagu ärrituvus, isukaotus, vähene huvi ümbritseva vastu, uinumisraskused. Emotsionaalne kurnatus põhjustab üldist väsimust. See võib tekkida aeglaselt ja vaevu märgatavalt. Kui kurbus muutub meeleheiteks või lootusetuseks ja väsimuse tõttu ei ole enam motivatsiooni midagi teha ning selline seisund kestab kauem kui kaks nädalat, peaksite sellest arstile teada andma.

Kuigi Te ei saa muuta diagnoosi, saate omalt poolt paljugi teha haigusega toimetuleku parandamiseks: Pöörake tähelepanu oma emotsioonidele, ärge eitage neid. Isegi, kui arvate, et need ei ole haigusega seotud, rääkige neist, sest negatiivsete emotsioonide endas hoidmine suurendab stressi. Rääkige inimesega, keda usaldate — lähedastega, sõpradega, oma arstiga, õega.

Keegi ei oska mõtteid lugeda, kuid inimesed on alati valmis Teid aitama. Lugege ja otsige informatsiooni kroonilise neeruhaiguse ja ravi kohta, olge aktiivne ravi puudutavate otsuste langetamisel. Ära kartke esitada küsimusi. Enne arsti vastuvõtule minekut kirjutage oma küsimused üles. Paljud patsiendid tunnevad, et suurem teadlikkus oma haiguse ja ravi kohta aitab neil tunda end raviprotsessi enam kaasatuna. Kui arvate, et Teile ei pruugi kogu info kohe meelde jääda, võtke lähedane arsti vastuvõtule kaasa või kirjutage vajalik üles.

Tegelege aktiivselt oma eluviiside tervislikumaks muutmisega ja järgige arsti soovitusi. Hoolitsege enda eest. Rõõmustage end meeldivate tegevustega: kuulake rahustavat muusikat, lugege lemmikajakirja või -raamatut, minge loodusesse kõndima või teatrisse.

Täiesti normaalne on inimestele öelda ka seda, kui tunnete, et ei taha või ei jõua parasjagu sotsiaalsetes tegevustes osaleda. Kui tunnete, et ei taha teistele oma muresid rääkida ega neid arutada, pidage päevikut.

Mõnikord aitab kirjutamine oma tunnetega paremini toime tulla ja muudab nendest rääkimise lihtsamaks. Vajadusel otsige professionaalset abi. Püsivate meeleoluprobleemide ja sotsiaalsete probleemide korral küsige arstilt, millise spetsialisti poole saaksite nende lahendamiseks pöörduda. Võtke abi vastu, kui Te seda vajate.

Inimesed pakuvad abi, sest nad tõesti tahavad aidata. See annab neile tunde, et nad osalevad Teie elus ja on Teile vajalikud. Teie lähedased ja sõbrad võivad olla peamine toetuspunkt. Kohalikud kroonilise neeruhaiguse patsientide ühingud või tugigrupid on head kohad, kus saate teiste patsientidega rääkida. Samuti võite sealt saada praktilist nõu, koolitusi ja emotsionaalset tuge. Vaba aeg ja puhkus Ärge loobuge meeldivatest vabaajategevustest ega hobidest. Need aitavad lõõgastuda, hoida kontakti sõpradega ning saada mõtted haigusest eemale.

Kui palju Te oma haigusest räägite, on Teie otsustada. Ka puhkus on oluline, sest see on aeg, mille saate veeta koos lähedastega igapäevakohustustest eemal. Kui plaanite minna reisile, informeerige sellest arsti. Apteegitilli seemned Nad normaliseerivad seedetrakti tööd, neil on kerge lahtistav toime ja pärsitakse näljatunnet.

Kui kehakaal on suur, on see ka neerudele koormav.

Viirpuu viljad Parandab veresoonte tööd ning ergutab ka kilpnäärme ja neerupealiste tööd. Petersell Rikastab inimverd raua tarbimise abil täiendava hapnikuga. Linaseemned Neil on kerge lahtistav toime ja samal ajal väheneb söögiisu, kui te võtate nende keetmist poolteist või kaks tundi enne sööki. Neil on kasulik mõju immuunsüsteemile.

Kroonilise neeruhaiguse patsiendijuhend - Ravijuhend

Senna lahkub Kiirendab rasvarakkudes ainevahetusreaktsioone, aidates kaasa nende hävitamisele ja ülekaalust vabanemisele. Kelp See avaldab üldist mõju mitte ainult metaboolsetele protsessidele kehas, vaid vähendab ka nälga, rahuldades suurenenud söögiisu. Hellebore Selle tulemusel puhastatakse keha selle võtmisest toksiinidest ja toksiinidest, mille tulemusel muutub hellebore'i kaalulangus tõeliselt väärtuslikuks ja eriliseks.

Nende ja paljude teiste taimsete preparaatide abil saate kaaludele ettemääratud märgi, nii eraldi kui ka kogudes. Ülekaalu valvamine Salendavate ridade üldisele tähelepanule pakume kaalulangetamiseks ürdikollektsioone, mille retsepte saate kohe lugeda. Kollektsiooni number 1 Selle valmistamiseks vajate 20 grammi leedrit ja korte, maasikalehte, rukkilille sinililli ja mansette - 10 grammi, samuti kaselehte - grammi.

Ühendage kõik koostisosad ja aurutage üks supilusikatäis segu keeva veega. Pange see veevanni ja keetke kaks minutit. Laske sellel istuda umbes 20 minutit. Kollektsiooni number 2 Apteegitilli seemned - 1 tl Nõgeselehed - 2 tl.

Need, nagu ka eelmises versioonis, tuleb valada klaasi keeva veega ja infundeerida tugeval kuumusel minutit. Kollektsiooni number 3 Võtke 2 supilusikatäit võilille lehti värsked või kuivatatud ja valage klaasi keeva veega, seejärel keerake nõud paksu teki või rätikuga ja laske mitu tundi tõmmata.

Kollektsiooni number 4 Valage kuiva hakitud koirohu ürdile keeva veega ja nõudke pool tundi teki all. Pärast aja möödumist tuleb vedelik tühjendada ja võtta enne sööki, supilusikatäis 3 korda päevas.

Kollektsiooni number 5 Valage muraka, kase ja jalapuu lehed võrdses vahekorras vahekorras 1 kuni 20 ja aurutage veevannis minutit. Valmis tee võta 1 klaas enne sööki hommiku- ja lõunasöögi ajal.

Maitsetaimede kogumine kehakaalu langetamiseks Rasva põletavad taimed ülevaated - allpool on põhjalikult testitud ja neid müüakse koos tõsiste ravimitega apteekides ja spetsialiseeritud kauplustes. Kuid kahjuks tuleb tunnistada, et mitte iga apteegiomanik ei mõtle paberitöö ja nende jaoks litsentside hankimisega pead.

Mis on põhimõtteliselt vale. Seetõttu ei tohiks te mingil juhul seda unarusse jätta ja kindlasti peaksite müüjalt küsima vastava loa olemasolu kohta. Vastunäidustused Maitsetaimede kasutamine on rangelt keelatud isikutele, kes On maksa, seedetrakti ja neerude kroonilised haigused.

Tundlik allergiliste reaktsioonide suhtes.

Kas raseduse mis tahes etapis. Isegi kui selles loendis pole konkreetset diagnoosi, ei tohiks te minna ambasuuri ja hakata rohtusid piiramatus koguses võtma, sest igasugune eneseravimine hõlmab eelnevat konsulteerimist oma arstiga.