Ükskõik, millal see projekt siin rubriigis ka lõppeb, mina jätkan treeninguid ning jälgin toitumist edasi, sest tervis on muutnud väga heaks ja sellest ei tahaks kartulite nimel loobuda. Marko Arakas Üllatusin ka ise, et jõudsin nii palju rohkem lamades suruda, sest kaks nädalat pole saanud trenni teha ning eelmisel nädalal olin täielikult palavikuga voodirežiimil. Alati polegi selge, mis on mille põhjuseks, teavad arstid öelda.

Arenguvajadused Arenguvajadused Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks. Need on strateegias esile toodud üheksa võrdselt olulise arenguvajadusena, millega peab otsuste tegemisel arvestama.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas

Esitatud andmed on Rahvastik Eesti rahvaarv väheneb ja on Kuigi maailma rahvaarv kasvab, siis Euroopa ja Eesti peavad tõenäoliselt toime tulema kahaneva ja vananeva rahvastiku. See tähendab ka pereloomeeas ja tööealiste inimeste arvu vähenemist, mis mõjutab enim Ida-Virumaad, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi.

Seega tuleb otsuseid tehes seada eesmärgiks vähendada piirkondade sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Tervis ja eluiga Eestis on oodatava eluea 78,4 aastat kasv Euroopa Liidu kiireim, kuid jääb keskmisele endiselt alla.

Samal ajal suureneb vanemaealiste osakaal rahvastikus ning on tõusnud puudega inimeste arv. Muu poletage nuud minu rasva tuleb meil parandada elukeskkonna ligipääsetavust ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi.

Ühiskond ja võimalused Sidususe suurendamiseks on vaja kujundada inimeste väärtushinnanguid kõiki ühiskonnarühmi toetavaks ning mitmekesisust väärtustavaks. Ühiskonna sidususe tagamiseks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga ning milline kehakaalu vahenemise protsent on margatav Eesti identiteeti, mille kõrval teadvustatakse ja austatakse eri rahvastikurühmade võimalust oma emakeelt ja kultuuri säilitada ja arendada.

Eneseteostamisel on endiselt nähtavad rahvuselised ja piirkondlikud erinevused. Tööturul esineb ka vanuselist ebavõrdsust: 50aastased ja vanemad inimesed teenivad keskmiselt viiendiku võrra vähem kui nooremad.

Tööealine elanikkond väärtustab töösuhetes üha enam ettevõtlikkust, iseendale tööandjaks olemist, töötamist paindlikumates projekti- ja platvormipõhistes lahendustes. Muutuv töö olemus tähendab, et inimestel tuleb kohaneda vajadusega õppida juurde terve elukaare jooksul ning olla valmis erialavahetuseks. Selleks peab ka haridussüsteem olema ühistel väärtustel põhinev, õppijast lähtuv ja kaasav, et pakkuda tööturu vajadusi toetavaid õpiteid muu hulgas neile, kes osalevad praegu elukestvas õppes vähe madalama haridustasemega inimesed ja vanemaealised.

Ettevõtluskeskkond Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja alla oodatud tempo.

Ettevõtluskeskkonna kujundamisel on vaja leida tasakaal stabiilsuse ja muudatuste vahel, mis tagavad valmisoleku tulevikuks. Tootlikkust suurendab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis kesine.

Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi teadmistepõhiseid lahendusi.

Samuti tuleb ettevõtluses suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele.

Punase raamatu koostamise käigus hinnatud 13 Eestis leiduvast liigist hinnati soodsaks vaid poolte seisund.

7. Enamlevinud probleemid peale bariaatrilist operatsiooni põhjused ja lahendused

Maailmas on elurikkus ohustatud, ligi miljon liiki ehk iga kaheksas liik on väljasuremise ohus. Inimtegevuse tagajärjel kaob igal aastal järjest rohkem taime- ja loomaliike ning väljasuremise tempo on tuhandeid kordi kõrgem, kui see on olnud keskmiselt viimasel kümnel miljonil aastal. Samas toetavad investeeringud elurikkusesse majanduskasvu ja regionaalset arengut, suurendavad maapiirkondade tööhõivet ning aitavad leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda.

Kuigi praeguseks on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis võrreldes Inimeste heaolu ja Eesti kultuuri kestmise huvides on oluline tähelepanu pöörata eri kultuurivaldkondade kättesaadavusele üle Eesti ja üle ilma rahvuskaaslaste kogukondades. Sealjuures peab toetama nii omakultuuri viljelemist kui ka eri keeltes maailmakultuuri kättesaadavust. Väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui avalik ruum.

Põhinavigatsioon

Vajalik on riigi suurem kompetents terviklikuks ruumiloomeks, et muu hulgas muuta elu- õpi- vaba aja veetmise ja töökeskkonna ning liikumise nende vahel tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõikidele ühiskonnaliikmetele. Eesti rahvastiku paiknemine on ebaühtlane ning on piirkondi, kus turvalisust tagavate teenuste kättesaadavuse kindlustamine on tõhus ainult koostöös kogukonnaga.

Järgnevatel kümnenditel võib riikidevaheliste konfliktide ja varisõdade tekke risk suureneda eeskätt suurvõimude huvide põrkumise, jätkuva terrorismiohu ning poliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse tõttu. Peale tavapäraste ohtude on kasvanud hübriidohud näiteks vaenulik mõjutustegevus, demokraatlikesse protsessidesse sekkumine, küberründed.

Julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks tuleb süvendatult rakendada riigikaitse laia käsitust ning hoida tugevaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega, sh rahvusvaheliste organisatsioonide ja õiguse tõhusa toimimise nimel. Kuna rahvastikuprognoosi kohaselt tööealine elanikkond väheneb, peab ka avalik sektor oma tööjõuressurssi kaalulangus bryant ar suunama ning tegema koostööd era- ja vabasektoriga, sest vajadus avalike teenuste järele ei vähene.

See eeldab muu hulgas bürokraatia vähendamist, inimeste ja vabakonnaga koosloomelist poliitikakujundamist ning kokkulepet riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukonna rolli kohta avalike teenuste pakkumisel. Rahvastik Maailma rahvaarv kasvab Peamiselt kasvab rahvastik Aasias ja Aafrikas.

Euroopa Liidus rahvaarvu kasv tõenäoliselt peatub ning vananemisnäitajatelt edestab Euroopa enamikku maailma piirkondi. Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. Eesti rahvaarvu muutus oleneb lähitulevikus paljuski sellest, milliseks kujuneb sisse- ja väljarände vahekord. Rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi on Eesti rahvaarv aastal ligikaudu 1, miljonit, rändevoogude tasakaalu korral mõnevõrra väiksem. Selleks ajaks on iga neljas Eesti elanik 65aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste arv 15—64aastased ligi 44 inimese võrra.

See tähendab ka pereloomeeas rahvastiku vähenemist.

Vorm paraneb jõudsalt

Viimastel aastatel pereloomeea lõppu jõudnud põlvkondades on keskmine laste arv naise kohta vahemikus 1,82—1,86 ehk taastetasemest 2,1 last naise kohta madalam. Murettekitav on madal sündimus ja Eesti noorte poolt soovitud laste arvu vähenemine. Summaarne sündimuskordaja on küll tõusmas 1,66kuid kasvab ka naiste keskmine vanus lapse sünnil. Lisaks elab välismaal hinnanguliselt kuni Eesti päritolu inimest, kellega tuleb enam arvestada nii eesti keele ja kultuuri edasikandmisel ja tutvustamisel kui ka Eesti ühiskonnaellu kaasamisel, milline kehakaalu vahenemise protsent on margatav tööturu vajaduste lahendamisel.

Rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste- noorte- haridus- pere- ning tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi, Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist.

Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida-Virumaad, Kaalulangus ravi erode ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi. Tallinna ja Tartu ning rasva poletava ahju maakondade rahvaarv prognoosi kohaselt jätkuvalt kasvab. Linnastumise ja rahvastikumuutustega aitab toime tulla teadmistepõhine tasakaalustatud lähenemine, mis arvestab piirkondlike eripärade ja vajadustega ning vähendab piirkondade sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust.

Inimeste tervis ja eluiga Maailmas sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused ja neist põhjustatud kriisid, mistõttu peab suurendama valmisolekut tulla toime kliimamuutuste mõjudega inimeste tervisele, heaolule, turvalisusele ja elukeskkonnale. Suureneb nakkushaiguste sh uute ja tundmatute ilmumise, leviku ning epideemiateks ja pandeemiateks kujunemise oht.

Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiate ja pandeemiate ärahoidmiseks on vajalik kõikide valdkondade asutuste ja kogu ühiskonna senisest suurem valmisolek nakkushaiguste levikut tõkestada. Sealhulgas olukordades, kui inimelude säästmiseks ei saa ühiskond tavapäraselt toimida ning kasvab surve sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile.

Inimtegevuse tõttu väheneb looduslik mitmekesisus, sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused, toimub ookeanide hapestumine ning muutub ka toit meie laual. Vee ja õhu kvaliteet ning tavapäratud kliimatingimused põhjustavad inimestel endiselt tervisehädasid. Euroopas on peamised terviseohud endist viisi ka ülekaalulisuse tõus ning rohke alkoholi- ja tubakatarbimine.

Eestis on oodatava eluea 78,82 kasv Euroopa Liidu kiireim, kuid jääb keskmisele endiselt alla.

Inimeste tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel aastal pikenenud 55,9 aastat. Esineb nii suur sooline lõhe mehed elavad 8,4 eluaastat vähem kui naised, sh tervena 3,5 kui ka piirkondlikud erinevused Kagu-Eestis on tervena elatud eluiga üle kümme aastat lühem võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti elanikega.

Tervisekäitumise uuring: pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks Tervisekäitumise uuring: pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks Uudis TAI teaduri Rainer Reile sõnul on Eesti inimeste seas üha rohkem neid, kes teevad regulaarselt tervisesporti ja pööravad tähelepanu tasakaalustatud toitumisele, ent samas on suurenemas rasvunute osakaal ja seda just meeste hulgas. Samuti on vähenemas selliste inimeste hulk, kelle tööga kaasneb füüsiline koormus.

Tervisekäitumises on ka suured vahed haridustaseme järgi: põhihariduse ja madalama haridustasemega mehed elavad keskmiselt 10 ja naised 8,7 eluaastat vähem kui nende kõrgharidusega sookaaslased. Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on Eestis kõrge vererõhk, tasakaalustamata toitumine, nikotiini ja tubaka tarvitamine, liigne kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.

Tubaka ja alkoholi tarvitamine on viimasel aastakümnel küll vähenenud, kuid igal aastal sureb meil endiselt palju inimesi alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse ning samuti narkootiliste ainete üledoosi tagajärjel. Eestis suureneb ülekaalulisus: üle poole Eesti rahvastikust on ülekaaluline, sh iga neljas 1. Oluline tegur tervisekaotuses on ka inimeste vaimse tervise olukord. Ohtude märkamise ja ennetamise ning hoiakute, oskuste ja käitumise muutmise toel on vigastussurmade arv võrreldes Seega on inimeste tervise parandamiseks ja nende tervena elatud eluea pikendamiseks vaja edaspidigi kujundada inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja elukeskkonda hoidvamaks.

14 asja, millest kehakaalu langetades ei räägita (aga mida siiski teada võiksid)

Peale selle avaldab tervishoiusüsteemile pidevat survet tervisesekkumiste kulude kasv, mis tuleneb tervishoiutöötajate palgamuutustest ning tervisetehnoloogia arengust ja kallinemisest. Vanemaealiste ja mitmikhaigustega inimeste osakaalu kasv hakkab tervisesüsteemi kulusid mõjutama märgatavamalt pärast See omakorda halvendab terviseteenuste kättesaadavust.

Vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv on tõusnud.

Arenguvajadused Arenguvajadused Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks. Need on strateegias esile toodud üheksa võrdselt olulise arenguvajadusena, millega peab otsuste tegemisel arvestama. Esitatud andmed on Rahvastik Eesti rahvaarv väheneb ja on

Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel tõusnud. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli Ka vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr Ühiskond ja võimalused Maailmas on tekkimas uued rändemustrid ja -suunad varasema lõuna—põhja-suunalise liikumise asemel on suurenemas lõuna—lõuna-suunaline ränne.

Euroopa seisab lähikümnenditel silmitsi ulatuslike rändevoogudega ebastabiilsest lähipiirkonnast ning see eeldab nutikat rändepoliitikat. Suureneb kliimamuutustest mh katastroofidest tingitud sundränne, mis eeldab nii humanitaarabi pakkumise kui ümberasumisega seotud õiguslike ja teiste ühiskondlike küsimuste lahendamist.

Samal ähvardab Euroopat üha suurema ohuna allajäämine üleilmses võidujooksus talentide pärast. Ühiskonna sidususe alus on ühtne Eesti identiteet, mis põhineb põhiseaduslike väärtuste jagamisel, ühtekuuluvustundel ja jagatud kultuuriruumil, enese teadlikul määratlemisel Eesti ühiskonna liikmena ning ühiskonnas kehtivate normide ja seaduste austamisel. Sidususe suurendamiseks on ka oluline, et ühiskonna iga liige tunneks end toetatuna ja väärtustatuna.

Eesti linnades eelkõige Tallinnas on hakanud sotsiaal-majanduslik, ruumiline ja etniline segregatsioon üha enam kattuma. Endiselt peab tegelema hõiveseisundi säilitamise ja parandamisega, sest rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu väheneb hõivatute arv Tööturul on kõige nõrgemal positsioonil teisest rahvusest naised.

Rinnalt jõuavad mõlemad iga vahemõõtmisega rohkem kordi lükata. Siiski pole Ardo selle tulemusega rahul: teda kimbutab mingi kõhuviirus, mille tõttu ka jõudu napib. Haigus tuli kallale viimastel päevadel, seega trennis on ta käinud regulaarselt vastavalt treeningkavale. Ka toitumisest on ta korrektselt kinni pidanud.

Kui meeste tööhõive erineb rahvuseti vaid 4,3 protsendipunkti, siis naiste tööhõive rahvuseline lõhe on ligi kaks korda suurem 15—74aastaste seas. Madalamat tööhõivet mõjutab märgatavalt vähene eesti keele oskus, mistõttu peame jätkama ja tõhustama eesti keele õpet teise emakeelega inimestele.

Kui Sellega on kaasnenud ka piirkondlikud muutused: endist viisi on kõrgeim töötus Milline kehakaalu vahenemise protsent on margatav ja Lõuna-Eesti maakondades, kuid tööpuudus Harju- ja Tartumaal on tõusnud Eesti keskmise poluols rasva kadu. Õppimisvõimalused Maailmas on tööturg suuresti mõjutatud automatiseerimise ning uute majandusharude jätkuvast kasvust, mis nõuab seniste oskuste ja teadmiste milline kehakaalu vahenemise protsent on margatav ümberkujundamist ning ka hariduspoliitilist reageerimist.

Tööturg muutub märgatavalt paindlikumaks ning samas inimesele ebastabiilsemaks. Parandama peab õppe vastavust ühiskonna ja tööturu vajadustele kõigil haridusastmetel ning siduma omavahel tugevamalt kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse.

Haridus loob eeldused ettevõtlikkuseks ja innovatsiooniks, Eesti eripärasid arvestavaks majanduskasvuks ning tasakaalus ja sidusa ühiskonna kujunemiseks. Eesti on põhihariduse tulemuslikkuse ja võrdsuse kindlustamise poolest Euroopa absoluutses tipus ning maailmas parimate riikide seas: rahvusvahelise PISA testi tulemuste kohaselt on Eesti 15aastased noored nii funktsionaalses lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes bioloogia, füüsika ja keemia Isagenix kaalulangus vaartuse pakend riikide pingereas esimesel kohal.

Ühistel väärtustel põhinev, õppijast lähtuv ja kaasav haridussüsteem aitaks pakkuda tööturu vajadusi toetavaid õpiteid.

Inimestel tuleb kohaneda vajadusega õppida juurde terve elukaare jooksul ning olla valmis erialavahetuseks. Samas osalevad elukestvas õppes.