Söö aeglaselt, mälu toit korralikult läbi. Seega need piirid peab igaüks iseenda jaoks paika panema ning läbi katsetama.
Kaota üleliigseid kilosid magades Uuendatud Aasta pikim pühadeperiood on seljataga ja selles mõttes võiks ju küsida, et mis siin peale kaklust enam rusikatega vehkida. Tahtsime parimat, aga kehakaaliga läks nagu tavaliselt.
Rasva põletamine
Pole viga, parem hilja kui mitte kunagi. Jaanuar on üks populaarsemaid kuid aastas, kui inimesed katsetavad uusi asju või alustavad mõne uue algatusega. Järgnevalt jagan mõningaid ideid, mida võiksid proovida. Kas siis kehamassiindeksi normis hoidmise eesmärgil või lihtsalt tervise parandamiseks. Teadlased Loma Linda ülikoolist Kalifornias ning kliinilise ja eksperimentaalmeditsiini instituudist Prahas leidsid uurimistöö käigus, et toidukordade ajastusel ja sagedusel on seos kaalulanguse ja -tõusuga.
Paastumine kui organismi puhastaja
Uuringus kasutati üle 50 inimese andmeid teisest adventistide terviseuuringust AHS Oma uurimistöös leidsid nad neli tegurit, mis seostusid kõige enam kehamassiindeksi langusega: süüa üks või kaks toidukorda päevas; pikendada öist paastu kuni 18 tunnini; süüa hommikusööki, mitte seda vahele jätta ja teha hommiku või lõunasöök suurimaks söögikorraks. Kõik need neli on olulised teemad ja väärivad eraldi käsitlemist.
Seekord vaatame veidi lähemalt öise paastumise teemat. Vahelduvpaastumine Paastumist on väga erinevat sorti.
Lihasmassi kasvatamine
Tehakse vee- mahla- puljongi- taimetoidu- ja igasugu muid paaste. Paastutakse 24 tunnist kuni kümnete päevadeni. Olen kuulnud, et alla 24 tunni pole mõtet paastuda ja et alles kolmandal paastupäeval läheb keha päriselt paasturežiimile. Olgu sellega kuidas on, selles uuringus uuriti kaalulangus stressi tottu, mis kestab alla 24 tunni ja millest lõviosa toimub magamise ajal.
Seda nimetatakse öiseks paastumiseks, vahelduvpaastumiseks või intervallpaastuks intermittent fasting. Uuringus osalejad jagati öise paastu pikkuse järgi kolme gruppi. Esimeses grupis olid inimesed, kellel pikim toidukordade vahe oli 7—11 tundi.
Teises grupis olid need, kellel jäi öine paast 12—17 tunni vahele, ja kolmandasse jäid need, kes paastusid 18—24 tundi ööpäevas. Et need numbrid konteksti panna, siis mõtle sellele, et normaalseks ööune pikkuseks loetakse 7—8 tundi.
See tähendab, et esimesse gruppi sattunud inimesed alustasid ning lõpetasid oma päeva massirasvade kadude ulevaated. Üks suhteliselt levinud reegel on, et peale See teeks antud juhul öiseks paastuks 14 tundi. Seega, keskmise töölkäiva inimese jaoks võiks 12—tunnine öine paast teatava planeerimise ja pingutuse korral üsna jõukohane olla.
Vastas dr Anu Ambos
Sisuliselt tähendaks see, et peale kuute õhtul ei sööda. Probleem on selles, et keha läheb paasturežiimile alles 12 tundi pärast viimast söögikorda. Et anda kehale aega ka päriselt paastuda, on vaja oluliselt pikemat söögikordade vahet kui 12 tundi. Vahelduvpaastumiseks peetakse enamasti paastu pikkusega 16 tundi või rohkem. Ka kõnealuse uuringu autorid soovitavad kuni tunnist paastu.
Kui esialgu võtta sihiks formaat, ehk siis 16 tundi paastumiseks ja 8 tundi söömiseks, siis jääb söömiseks ju tervelt 8 tundi.
Nõuanded sel teemal
Näiteks kell 9. Kui sa just kodune pole, siis tuleb ilmselt arvestada sellega, et vähemalt üks toidukord päevas tuleb väljas süüa või kaasa võtta. Viimane mõjub kindlasti paremini ka rahakotile. Vahelduv paastumine on kehamassiindeksi kontrollimise mõttes pea sama tõhus kui vähem söömine.
- Autor: Mai Maser Paastumine tähendab pikka, tavaliselt päevi või isegi nädalaid söömata olemist.
- Kas paastumine puhastab keha mürkidest? - Anne & Stiil
- Paastumisel on ilmselt sama palju pooldajaid kui kriitikuid ning kõigile toidust loobumine või tavapäraste toidukoguste piiramine ei sobi.
- Kaalulangus maguskartuli friikartulid
- Rasva toonimise lihaste poletamine
- Paastumine_FB Live – Toitumisteraapiakeskus
Paljud siiski hülgavad selle võimaluse, pidades seda liiga raskeks. Selle pika arutluskäigu mõte on näidata, et isegi kuni tunnine kuidas poletada rasva paastumise ajal ei pruugi olla päris ulmeline. Jah, sinna ei jõua ühe korraga, kuid tasapisi liikudes on see võimalik.
Positiivne mõju on sellel ka siis, kui sul õnnestub pikemat öist paastu teha 2—3 korda nädalas.
Kuidas vahelduvpaastumine toimib? Mõistmaks, kuidas intervallpaast intermittent fasting aitab üleliigsest rasvast vabaneda, tuleb mõista ainevahetuse olekuid.
Toidetud olek algab siis, kui alustad söömisega, ja kestab 3—5 tundi, mil keha seedib ja omastab toitu, mida sa just sõid. Sel ajal on väga raske rasva põletada, sest insuliinitase on kõrge.
Peale seda 3—5 tundi, juhul muidugi, kui sa selle aja peale uuesti sööma ei tõtta, läheb mc slimming vahepealsesse olekusse, mis jääb toidu omastamise ja paastumise vahele.
See kestab umbes 8—12 tundi viimasest toidukorrast. Peale seda läheb keha paasturežiimile. Paastumise ajal on palju lihtsam rasva põletada, sest insuliinitase on madal.
Sellel postitusel on 1 vastus
Paastumise ajal on kehal võimalik põletada seda rasva, mis oli toidu omastamise ajal kättesaamatu. Kuna paastumine algab alles 12 tundi pärast viimast toidukorda, on üsna haruldane, et meie keha läheb rasvapõletuse režiimile.
See on ka põhjus, miks paljud inimesed kaotavad vahelduvpaastumisega rasva, ilma et nad muudaksid seda, mida nad söövad, kui palju nad söövad või kui tihti nad trenni teevad. Paastumine paneb keha rasva põletama ja kuidas poletada rasva paastumise ajal söögikordade graafikuga seda praktiliselt ei juhtu.
Aga kui kõht tühjaks läheb ja nälg näpistab? Üsna levinud arusaamine näljast on see, et mida pikemalt söömata oled, seda näljasemaks muutud.