Sellel perioodil võib inimene oma seisundist aru saada, ta võib ise abi otsida ja enamiku oma igapäevatoimingutega hakkama saada. Samas liigne toidu piiramine võib põhjustada inimeses ärevust ja pahameelt. Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule? Lihas- ja liigesevalust võib vabaneda siiski ka traditsioonilisemate meetodite abil. Anamneesi kogumisel tuleb kindlaks teha, millised kognitiivsed funktsioonid on kahjustatud, milline on sümptomite tekke algusaeg ja arenemise kiirus ning mõju igapäevategevustega toimetulekule.
Alzheimeri tõve kliinilise diagnoosimise kriteeriumid I. TÕENÄOLISE Alzheimeri tõve kliinilise diagnoosimise kriteeriumid: Kliinilisel uuringul on sedastatud dementsus ja see on dokumenteeritud vaimse seisundi miniuuringu või mõne teise samalaadse testiga ning kinnitatud neuropsühholoogilisel uuringul. Haaratud on kaks või enam kognitiivset valdkonda.
Mälu ning teiste kognitiivsete funktsioonide progresseeruv halvenemine. Teadvusseisund ei ole häiritud. Algus 40 ja 90 eluaasta vahel, sagedam pärast Ei esine teisi süsteemseid hälbeid ega ajuhaigusi, mis võiksid põhjustada mälu- ning teisi kõrgema närvitegevuse progresseeruvaid häireid.
Igapäevase elu ning käitumisstereotüüpide muutused. Perekonnas on esinenud samasuguseid haigusjuhte, eriti kui need on saanud ka positiivse histoloogilise kinnituse. Laboratoorsete uuringute tulemused: EEG on normaalne või esineb mittespetsiifiline leid, näiteks aeglaselainelise aktiivsuse osatähtsus on suurenenud. Kompuutertomograafiliselt korduvuuringutega tõestatud progogresseeruv ajuatroofia.
Enne välja lülitada teised dementsust põhjustavad haigused. Haiguse kulus esinevad nn platood.
MMSE miinimumskoori, alla mille ei ole neuropsühholoogiline uuring patsiendile näidustatud, pole ravijuhendites välja toodud ning see ei ole ka otstarbekas.
Näiteks ei pruugi afaasiaga patsientide MMSE skoor peegeldada nende kognitiivse defitsiidi ulatust.
- T rahvas rasva poletamine
- Anamneesi kogumisel tuleb kindlaks teha, millised kognitiivsed funktsioonid on kahjustatud, milline on sümptomite tekke algusaeg ja arenemise kiirus ning mõju igapäevategevustega toimetulekule.
Afaasiaga patsientide kognitiivse häire profiili on võimalik neuropsühholoogiliste testide abil täpsustada mitteverbaalseid meetodeid kasutades. Töörühm soovitab otsustada patsiendi neuropsühholoogilisele uuringule suunamise konkreetse juhtumi põhiselt.
Kuigi ei ole tõenduspõhiseid andmeid selle kohta, et kindlatest rutiinsetest laboratoorsetest analüüsidest on dementsussündroom i etioloogia uurimisel kasu, soovitavad ravijuhendid eksperdiarvamustele tuginedes kõikidel dementsussündroom i kahtlusega patsientidel ülalnimetatud vereanalüüse teha 1516 Analüüside eesmärk on kognitsiooni halvendavate kaasuvate haigusseisundite nt elundipuudulikkus, infektsioon ning potentsiaalselt ravitava kognitiivse häire põhjuse tuvastamine Bhüpovitaminoosist ja hüpotüreoosist põhjustatud dementsuse juhud on harvad, kuid need haigusseisundid on eakate seas sagedased.
On leitud, et dementsusega patsientidel on Bvitamiini sisaldus vereseerumis väiksem ja kognitiivne häire väljendunum võrreldes nendega, kel vitamiini B12 sisaldus vereseerumis on referentsväärtuste piires. Enamikul väljendunud hüpotüreoosiga inimestel ei esine dementsust, kuid on kirjeldatud üksikuid vastupidiseid juhtumeid.
Sel juhul võib hüpotüreoosi ravi kas osaliselt või täielikult kognitiivset võimekust taastada Ravimimürgistuse kahtluse korral teha vastavad spetsiifilised uuringud. Neurosüüfilisest põhjustatud dementsuse juhte on vähe kirjeldatud. Töörühm soovitab kliinilisele kogemusele toetudes kahtluse korral teha esmalt süüfilise kaalulangus dementsusest sõeluuring seerumist: määrata T.
Sõeluuringus on koos IgG ja IgM antikehad.
Neurosüüfilise diagnoosimiseks on vaja määrata liikvorist T. Tekivad raskused kaalulangus dementsusest inimeste, esemete ja kohtade äratundmisega. Eksitakse ära tuttavates kohtades. Uute olukordadega hakkamasaamine halveneb, tekib ärevus. Igapäevaste tegevustega toimetulek muutub järjest keerulisemaks ja aeganõudvamaks nt arvete maksmine ja toimingud rahaga, söögi valmistamine, riietumine, söömine, tualetis käimine. Tekkida võivad psüühika- ja käitumishäired kahtlustamine, asjade peitmine, hõikumine, agressiivsus.
Tasapisi väheneb lähedaste ära tundmise võime. Ööpäevarütm häirub, kujunevad unehäired. Sageli on inimene aktiivsem õhtuti ja öösiti, mil hõigub ja eksleb. Haiguse hilises staadiumis on inimese kõnelemise ning kõnest arusaamise võime niivõrd kahjustunud, et ta ei suuda end väljendada ega ka teiste inimeste jutust aru saada. Seda olulisemaks muutub lähedaste mittesõnaline suhtlus — hääletoon, näoilme, žestid.
Inimese kõik oskused kaovad ja ta ei oska enam voodist välja tulla, end riidesse panna, kõndida, tualetis käia ega süüa. Diagnoosimine Mälu ja vaimsete võimete ning varasemate oskuste halvenemisel on soovitatav esmalt pöörduda perearsti poole vt joonis 2. Võimalusel tuleks haigel arsti juurde minna koos lähedasega, kes aitab muutusi kirjeldada kõrvalseisja pilguga, mis on abiks diagnoosi kinnitamisel.
Haige ise võib mõnda probleemi alahinnata või sellest rääkimise unustada.
- Kaalulanguse susteem
- See võib tunduda kummaline, isegi äärmuslik, kuid trend on muutumas üha populaarsemaks.
Arst võib paluda lähedasel täita küsimustiku patsiendi käitumise ja igapäevategevuste kohta viimase kuue kuu jooksul. Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule? Perearst hindab mäluhäiret testi abil nt vaimse seisundi lühiuuringuga, ingl Mini Mental State Examination.
Testiga hinnatakse inimese orienteerumist ajas ja ruumis, samuti tähelepanu, mälu ning ülesanneteks vajalike tegevuste planeerimise oskust. Maksimaalne punktide arv testis on 30, dementsusele viitab skoor 24 või alla selle. Tulemuste tõlgendamisel võtab arst arvesse patsiendi haridustaset, keeleoskust ja teisi testi sooritamist mõjutavaid tegureid nt halvenenud nägemine ja kuulmine.
Testi abil saab eristada dementsuse raskusastmeid kerge, keskmine, raske vt lisa 1.
Alzheimeri tõbi
Ainult testi tulemusest Alzheimeri tõve diagnoosimiseks ei piisa. Samuti ei anna test informatsiooni mäluhäire põhjuse kohta.
Selleks on vaja lisauuringuid. Vereanalüüsi abil saab lisaks uurida, kas mäluprobleemi põhjuseks võib olla mõni haigus nagu kilpnäärme alatalitlus, kehvveresus aneemiavitamiinide vaegus, nakkushaigus nt borrelioos, süüfilis, HIV jt. Nimetatud haigusi korralikult ravides võivad mäluhäired suuremal või vähemal määral taanduda.
Alzheimeri tõbi
Vajadusel suunab perearst patsiendi mäluhäiretega tegeleva spetsialisti vastuvõtule neuroloog, psühhiaater, geriaater. Alzheimeri tõve kahtlusega haigetele tehakse pea kuvamisuuring kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafiaet välistada teised ajuhaigused nt ajukasvaja, krooniline verevalum, vesipea. Kui diagnoos jääb ebaselgeks, võib arst suunata patsiendi neuropsühholoogilisele uuringule, mida teeb kliiniline psühholoog.
Uuringu käigus tehtud testid aitavad kindlaks teha erinevaid mäluhäirete tüüpe. Neuropsühholoogiline uuring annab häid tulemusi varase alguse ja kerge dementsussündroomiga patsientide puhul, hilisemas staadiumis haigete jaoks võivad testid olla liiga koormavad.
Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi - Ravijuhend
Joonis 2. Patsiendi koostöö eri valdkondade spetsialistidega Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu. Mida varem haigus avastatakse ja raviga alustatakse, seda kauem säilib haigel võime igapäevategevustega toime tulla. Nii jääb lähedastele ja abistajatele rohkem aega, et kohandada muutuvat elukorraldust ja läbi mõelda olulised küsimused, mis elu lõpu lähenedes paratamatult tekivad.
Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele - Ravijuhend
Alzheimeri tõbi kulgeb aeglaselt süvenedes. Haiguse hilis- staadium kujuneb välja keskmiselt viie kuni kümne aastaga. Seda peetakse elu lõpu staadiumiks, mida ei ole võimalik ravida ja mida ei peeta eetiliseks pikendada erinevate meditsiiniliste protseduuridega.
Sagedasemad haigused Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõbi AT on kõige sagedasem dementsuse vorm. Haigestumus on üle Kõige olulisem AT riskifaktor on vanus.
Alzheimeri tõve ennetamine Kuna haiguse tekkimise põhjused on ebaselged, siis ei saa tõbe ennetada. Mitmekülgne tervislik toit, mõõdukas kehaline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus, vaimne töö ja harrastused nt teater, ristsõnade lahendamine, tantsimine, kalastamine, matkamine, reisimine, seenelkäik jne mõjuvad vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi ning aitavad vähendada Alzheimeri tõve tekkeriski.
Uuringutega pole kaalulangus dementsusest, et vitamiinide või toidulisandite tarvitamine aitaks haigust ennetada. Toitumine Alzheimeri tõve haigetel soovitatakse süüa mitmekülgset toitaineterikast toitu vt joonis 3. Nad ei pea järgima eridieeti. Toidupüramiidilt on näha, millises koguses milliseid toiduaineid on soovitatav tarvitada. Joonis 3. Toidupüramiid Alzheimeri tõbe põdevaid haigeid ohustab tihti alakaal. Söömine võib ununeda ja näljatunnet ei märgata.
Kogukeha ja lokaalne krüoteraapia aitab leevendada ja ennetada lihasvalu, liigesevalu, liigeste motoorika- ning lihashäireid. Samuti soodustab sportlikest vigastustest kiiremat paranemist.
On ju arstidki juba ammu soovitanud kasutada jääkotti pärast mõnd vigastust või valuliste lihaste peal. Seda põhjusel, et külma tulemusel suureneb märkimisväärselt kudede verevarustus, vähenevad tursed ning põletikud. Kuna krüoteraapia kasutamine kiirendab ka ainevahetust toetab külmateraapia ühtlasi kaalulangetuse protsessi, karastab ja tugevdab organismi üleüldiselt.
FOTO: Krüoteraapia.