Juba seda on raske endale tunnistada, rääkimata sellest teiste inimestega rääkimisest. Muidugi on sellistel inimestel raske kaalust alla võtta. Seetõttu võib aidata söömine, et veresuhkur dramaatiliselt ei muutuks.

AKF, Kategooria Ka esteetiliste spordialade riske saab maandada See on teine postitus seeriast, mille eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, milline — positiivne või negatiivne — mõju võib olla treeneril noore sportlase vaimsele tervisele ja tulevikule. Soovime tõsta nii treenerite kui lapsevanemate teadlikkust sellest, et lastega töötav treener vajab lisaks isiklikule kogemusele sportlasena ka teadmisi noore arengust, vaimsest tervisest ja selle toetamisest. Kui oled mures enda või lähedase vaimse tervise pärast, leiad probleemide ja abivõimaluste kohta infot lehtedelt Peaasi.

Siit leiad infot söömishäirete kohta ning soovitused treeneritele ja sportlastele.

Kuidas peatada kehakaalu langetamine närvilisuse tõttu?

Söömishäirete ravile keskenduv osakond on nii Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus kui Tallinna Lastehaiglas. Eelmises postituses tutvustasime söömishäirete ja teatud spordialade seost ning avaldasime esimese noore kogemusloo. Täna toome teie ette Riina loo kelle nimi on anonüümsuse säilitamise palvel muudetud. Riina lugu Väga suure osa minu elust on moodustanud rühmvõimlemine, millega alustasin 4-aastaselt ning lõpetama olin sunnitud aastaselt.

Kas stressi all on võimalik kaalust alla võtta ja kui ohtlik see on - Psühhoos

Hetkel olen Olen väga palju mõelnud, millal mul probleemid hakkasid, kuid pole siiani kindlat vastust leidnud — ma ei saanud ikka pikalt aru, et olen haige ja minu vaimne tervis on korrast ära. Arvan, et minu toitumise jälgimine sai alguse umbes siis, kui olin aastane ning hakkasin n-ö naiseks muutuma, ehk keha hakkas muutuma. See oli aga muidugi mulle vastuvõetamatu, kuna uskusin, et iluvõimlejad peavad olema perfektsed ja piitspeenikesed.

Lisalugemist 10—aastane laps Selles vanuses tajuvad enam-vähem kõik lapsed peatselt saabuvaid suuri muutusi ja teismeliseks saamist. Suhted eakaaslastega hakkavad muutuma olulisemateks kui enne. Osadel lastel algavad puberteedile iseloomulikud kehalised ja emotsionaalsed muutused. Enesetunne ja igapäevaelu Puberteedile iseloomulikud kehalised muutused muudavad enesetunnet. Lapsed, kellel need toimuvad kõige varem või kõige hiljem, võivad ennast tunda teistest erinevatena.

Eelnevalt oli ta kommenteerinud ka vastasvõistkonna võimlejaid, et nad olevat üsna suured ja võib isegi öelda, et paksud. Mulle aga tundus, et need teised tüdrukud ei erine minust kuigi palju.

Stressiga tervislikult toime tulles lõpetab inimene oma elus toidule liiga suure tähtsuse omistamise. See aitab teil kehakaalu langetamise piirangutega kergemini toime tulla, vähendades samal ajal depressiooni riski. Vitamiinide puudus Teine põhjus depressiivsete seisundite tekkeks kaalulanguse ajal on vitamiinide ja mineraalide puudus. See on tavaline patsientide seas, kes piirduvad rangete dieetide ja toitumisharjumustega. Puuduvate ainete hulgas: oomegarasvhapped, mida leidub taimeõlides, merekalades, linaseemned, seesamiseemned, chia; D-vitamiin, mida leidub kalades ja mereandides, munades, kaaviaris, seentes; vitamiin B12, mida leidub loomamaksas, rannakarbis, koorikloomades, kalas, veiselihas, kana, küülikus, piimatoodetes; magneesium - see sisaldab palju seesamiseemneid, pähkleid, seemneid, tatart; seleeni leidub kalkuni maksas, munades, maisis, ubades, riisis, läätsedes; kroomi leidub kalades, peetides, sealihas, seentes, maisipudrudes, sojatoodetes.

Automaatselt tundus mulle, et ka mina olen järelikult liiga suur. Kõik 1,5 kuud, mis meil suvel trenni polnud, mõtlesin ma ainult ühe asja kaalulangus vaimse suhtumine — minu kaalunumber. Hakkasin ennast väga rangelt piirama, kaalusin end pea 20 korda päevas, liikusin ja tegin trenni nii palju kui võimalik, seejuures aga sõin minimaalselt.

Külgpaani navigatsioon

Kõik see ei jäänud märkamatuks minu vanematele — väga madala kaalu kaalulangus ja verine valjaheide koertel hakkasid ilmnema ka teised terviseprobleemid. Mind viidi lastearsti juurde, kust üsna ruttu saadeti mind edasi psühhiaatriakliinikusse, kus sain diagnoosiks anoreksia.

Mind taheti kohe haiglasse panna, kuid kuna mul olid tulekul võistlused, saime arstiga kokkuleppele, et vähendan oma koormust ning söön korralikult. Paraku aga ei suutnud ma sellest lubadusest kinni pidada. Kui oli aeg minna tagasi trenni, olin üsna palju kaalu langetanud ning jõudu ega tuju polnud pea üldse. See jäi ka teistele silma. Peale seda, kui olin hakanud käima psühhiaatri juures ja olin tema tähelepanu all, rääkisid vanemad minu probleemist ka treenerile.

Alguses tundus ta väga mõistlik, kuid varsti ma nii enam ei arvanud.

Alguses hakkas treener mind enne igat trenni kaaluma ning ei lasknud mind trenni, kui ma polnud vähemalt grammi juurde võtnud. See oli aga minu jaoks väga raske, kuna minu ainuke soov oli, et mu kaal langeks ja ma ei tahtnud näha, kuidas see tõuseb. See, et ta mind aga pidevalt kaalus, surus mind ainult veelgi rohkem nurka ning ma tahtsin veelgi rohkem kaalust alla võtta.

Nii ei lasknud ta mind mitu nädalat trenni, kuna kaal ei tõusnud. Mäletan täpselt, kuidas ta enne ühte trenni väga agressiivselt peaaegu karjus, et miks ma juurde ei võta, miks ma lihtsalt ei söö, ja et ma vean kogu kaalulangus vaimse suhtumine alt.

Talle oli mõistetamatu, miks ma ei võiks lihtsalt sööma hakata. Ma tundsin ennast niigi nii halvasti oma kehas, mul oli raske oma mõtetega toime tulla ja ma olin nii õnnetu.

Tema kommentaar, et ma vean kõiki alt, tekitas minus täiesti väärtusetu inimese tunde ja viis mu motivatsiooni pigem veelgi alla. Ta proovis ravida justkui minu keha.

Motivatsiooni, enesekontrolli ja elukommete kindlat muutmist on kõige raskem säilitada, et kaotada tervislikke kaloreid ja säilitada tervislik kehakaal. Kaalukaotus pole mitte ainult füüsiline, vaid ka vaimne väljakutse, sest meid ümbritsevad iga päev erinevad ahvatlused, mida on nii lihtne põlvitada. Kuid on oluline olla motiveeritud ja püsiv.

Tal oli arusaam, et kui ma olen normaalkaalus, siis on kõik hästi. Põhiprobleem oli siiski minu peas. Umbes nädal peale seda läksin uuesti arsti juurde ning siis otsustati mind panna haiglasse, sest minu olukord oli väga kehv. See, et ma haiglasse läksin, tähendas aga seda, et ma ei saanud osaleda Euroopa meistrivõistlustel. Alguses mulle tundus jällegi, et treener on pigem toetav — ehk ma saan lõpuks ise haiglas olles aru, et mul on probleem ja tuleb tegutseda.

Kas on võimalik närve kaalust alla võtta?

Mingi aja pärast kuulsin aga oma trennikaaslaste käest, kuidas treener olevat neile öelnud, et ma vean kogu rühma alt ja, et temal pole minu vastu ema-armastust, tema ei jaksa selle probleemiga tegeleda ja heaga siin enam ei saa.

Minu treener kutsus üles mu trennikaaslasi olema minuga rangemad. See oli minu jaoks tõeline murdehetk, kuna ma olin niigi haiglas, üksi, mul oli raske võitlus iseendaga iga päev ja ainuke asi, mille nimel ma pingutasin, oli sport. Kuulda aga kaalulangus vaimse suhtumine, et minu treener ja trennikaaslased ei usu minusse, ning et nende jaoks on pigem oluline kaalulangus vaimse suhtumine, et ma tuleks trenni ja saaks võistelda, mitte see, et ma päriselt terveks saaks, oli väga tugev löök ja viis mu väga madalasse punkti.

Vajad Motivatsiooni Kaalust Alla? (Mai 2021)

Tundsin, et mul polegi mõtet pingutada ja keegi ei hinda mu pingutusi ja mis põhiline — mitte keegi ei saa minust aru. Peale seda juhtumit käisid minu vanemad ka treeneriga rääkimas, et veidi olukorda selgitada pidin olema haiglas algselt planeeritust kauemkogu jutu peale aga treener solvus.

Peale seda tundus mulle veelgi rohkem, et treener on minu vastu täiesti ükskõikne.

Haiglast välja saades oli mul range keeld trenni teha ja ausalt-öeldes mul polnud ka selleks suurt soovi, kuna mul oli tunne, et mind ei oodata sinna. Treener kirjutas mulle kogu haiglas olemise aja jooksul vaid ühel korral ning peale seda me polegi rohkem suhelnud.

Minu treener oli tol hetkel aastane ning tal polnud treeneri väljaõpet.

Ta oli ise eelnevalt iluvõimlemisega tegelenud ning treenis meid enda kogemuste põhjal. Ma arvan, et ta mängis väga olulist rolli minu toitumishäire kujunemises.

Usun, et üheks oluliseks näitajaks on see, et lisaks minule on meie rühmas diagnoositud anoreksia veel kahel tüdrukul. Minu arust on väga oluline, et treeneril oleks väljaõpe, et ta oskaks sportlasi suunata ja neile õigesti läheneda, sest see, kuidas ta minu toitumishäirele lähenes, viis mind ainult veelgi hullemasse olukorda.

Kuna tal polnud teadmisi toitumishäirete ja laste psüühika kohta, siis ta ei teadnudki, et selline suhtumine ei vii mitte kuskile, ning et tema agressiivne suhtumine surub mind aina rohkem endasse kinni.

Kui alguses oli psühhiaatri juures käimine minu jaoks justkui karistus, siis tegelikult nüüd tagantjärele mõeldes, poleks ma ilmselt ilma selleta hakkama saanud. Samuti oli haiglakogemus väga oluline. Sain endale sealt kaks sõbrannat, kes olid mulle väga suureks toeks ning kellega suhtlen veel siianigi.

Teemakohane

Ka psühholoogist oli minu jaoks suur abi. See on väga oluline, et oleks inimene, kellele saab kõigest rääkida ning eriti hea, kui see on oma ala professionaal. Lisaks toetas mind väga palju keskkonnavahetus, läksin gümnaasiumisse ning seal kohtusin uute inimestega, kellel oli toitumisega hoopis teistsugune suhe kui see on iluvõimlejatel. Sain ka ise ennast palju vabamalt tunda ning ei tajunud mingit pinget, et keegi jälgib mu toitumist vms.

Praegu aitab mind teadmine, et mul on inimesed, kes mind toetavad ning vajadusel saan alati professionaalide poole pöörduda.