Joonis 6. Kahte valdkonda puudutava probleemi korral paigutatakse leht kahe rubriigi vahele. Rühma liikmed, kes tegevuse koostasid, panevad kirja oma nimed. Õpetajal on teoreetiline ülevaade säästva arengu ja säästvat arengut toetava hariduse problemaatikast. Kust saate hapniku?

Lk Ühiskond Iga tüdruk ja poiss peaks saama hariduse, mis võimaldab teadmisi, oskusi, perspektiive ja väärtusi elamiseks jätkusuutlikuks kogukonnas. Õppida elama koos Õpetaja töötab teistega selliselt, et.

thermo slimming wrap kommentaare fat burner allenamento

Õppida olema Õpetaja on keegi, kes. Holismi aluseks on järgmine idee: süsteemi omadused bioloogilised, keemilised, vaimsed, keelelised jne ei võimalda seletada või määratleda kogu tervikut selle osi lihtsalt summeerides. Tegelikult määratleb süsteem kui tervik, kuidas selle osad käituvad. Luua koostöös õppijatega süsteemne käsitus jätkusuutlikkuse kontseptsioonist ja praktikast erinevates inimelusfäärides ning haridusasutuses. Teha tajutavaks jätkusuutlikkus kui kogetud igipõline traditsioon.

Teha tajutavaks, mis valikute ja tegude toel jätkusuutlikkus paraneb. Luua käsitus, milline oleks jätkusuutliku hariduse visioon ning milline oleks õpilaste jätkusuutliku arengu alaseid hoiakuid ja väärtushinnanguid kujundav kool.

The Ballerina - Short Horror Film

Kestus: 4 auditoorset tundi, millest 1,5 kulub rühmatööle. Põhietapid nüüdisaegse keskkonna ja inimarengu mõistmise kujunemises; 4 säästva arengu dimensioonid sotsiaalne, majanduslik, poliitiline, ökoloogiline ja kultuuriline jätkusuutlikkus ning põhiprintsiibid; 5 jätkusuutliku arengu individuaalne, lokaalne ja globaalne tasand; 6 majanduslik jätkusuutlikkus ning ühiskondade ja indiviidide heaolu kasv; 7 säästvat arengut toetava hariduse prioriteetsus Keskkonnahariduse avardumine säästvat arengut toetavaks hariduseks.

Mooduli teemad: 1 säästev areng ja säästvat arengut toetav haridus. Jätkusuutlikkuse mõiste erinevates kontekstides: indiviid, kogukond, ühiskond, mikro- meso- ja makrotasand; 2 ökoloogilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna seostatud käsitus; 3 elurikkus, loodusressursside vastutustundlik kasutamine ja saastamisküsimused, jätkusuutlik energeetika jmt; õppepõhimõtted ja -meetodid ökoloogilise tasakaalu ning looduskeskkonna säilitamise toetamiseks.

Õpetaja teab jätkusuutliku arengu mõiste tähendust ning selle olulisust ühiskonnale, kohalikule kogukonnale, koolile ja indiviidile ning oskab seda teadmist eristada levinud tavaarusaamadest. Õpetajal on teoreetiline ülevaade säästva arengu ja säästvat arengut toetava hariduse problemaatikast.

Õpetajal on kujunenud teadlikkus ning täienenud õpetamis- ja metoodilised oskused, käsitledes keskkonda ja säästvat arengut. Õpetaja mõistab majandusliku ja tehnoloogilise arengu võimalusi, sh piiranguid, ning inimtegevusega kaasnevaid riske tulevikule ja oskab kujundada õpilaste loodussäästlikku ning jätkusuutlikku maailmavaadet ja tegutsemisviise. Õpetaja mõistab, kuidas toimivad loodus- sotsiaal- ja paevase rasva poletamise napunaited ning kuidas need on omavahel seotud ja tuginevad ökoloogilisele jätkusuutlikkusele.

Õpetaja mõistab probleemide püstitamise, kriitilise tagasisidestamise, kujutlemise ja loova mõtlemise tähtsust tuleviku kavandamisel ning muutuste ellurakendamisel.

Õpetaja mõistab jätkusuutliku arengu teadusliku tõendusmaterjali tähtsust.

Newest ideas

Lk Agriculture. Baker, S. Baker, M. Kousis, D. Richardson, S. Young Eds. London: Routledge. Bell, S. Sustainability Indicators.

Measuring the Immeasurable? The World Fact Book. Distribution of Family Income. Costanza, R. Kubiszewski, E. Giovannini, H. Lovins, J.

McGlade, K. Pickett, K. Ragnarsdóttir, D. Roberts, R. De Vogli and R. Time to leave GDP behind. Nature, vol. Jerome, C. State of the Future. Executive Summary. Jones, C. An International Evaluation. Maailmapank The World Bank. Oras, K. Säästva arengu näidikulaud. Eesti võrdluses teiste EL riikidega. Maakondae võrdlus. Statistikaameti slaidid.

Rockström, J. Planetary boundaries: Exploring the safe operating space for humanity.

kuidas minu kalded maha vahendada kali lihaste kadu

Steffen, W. Science, Epub 15 Jan ; doi: UNEP ÜRO säästva arengu kodulehekülg. Säästva arengu kontseptsiooni selgitamine ja näitlikustamine Säästva arengu puhul on vaja mõista, et planeedi Maa elustik on tervik, mis on välja kujunenud sadade miljonite aastate vältel. Kui võrrelda Maa geoloogilist ajalugu 24 tunni kellaga, siis on tänapäeva inimese tegutsemine alguse saanud nii-öelda viimasel minutil.

Säästva arengu kontseptsiooni kohaselt peab inimese tegevus jääma piiridesse, millega ei ületata niinimetatud ohutut toimimisala safe-operating spacemis on miljonite aastate vältel välja kujunenud ning mida on inimese enda ja teiste elusorganismide elutegevuseks vaja õhk, vesi, energia jne. Lk Joonis 1. Aastal oli inimkond ületanud ohutu toimimisala kolmes valdkonnas: elurikkuse kadu, lämmastikuringe ja kliimamuutus.

banaanide soomine kaalulanguse ajal keskmine kaalulangus nadalas slim kiiresti

Allikas: J. Rockström et al. Seega peab säästva arengu kontseptsioon oluliseks planeedi Maa piire nii ökoloogilises kui ka geoloogilises mõistes ehk keskkonda. Keskkond määrab piirid inimese sotsiaalsele ja majanduslikule tegutsemisele. Keskkonda on ühelt poolt vaja inimese põhivajaduste rahuldamiseks õhk, vesi, energia, toit jneteiselt poolt inimese tegevuse jääkide heitmete, jäätmete lagundamiseks ja puhverdamiseks.

Üsna hiljuti on hakatud kõnelema ökosüsteemiteenustest, mida keskkond inimesele pakub, ning mõõtma neid teenuseid ka rahas. Juba paarkümmend aastat on mõõdetud inimkonna ökoloogilist jalajälge, mis väljendab inimese keskkonnakasutuse ulatust võrreldes keskkonna taastootlikkusvõimega ja mille ühik on globaalne hektar inimese kohta aastas.

Aastal ületas inimkonna keskkonnakasutuse määr Maa pindala: inimkonna aastas tarbitud ressursside taastootmiseks ja jäätmete lagundamiseks oli vaja 1,5 planeedi Maa pindala.

Samamoodi jätkates läheb aastal vaja juba peaaegu kolme planeedi Maa suurust ala, et rahuldada kasvava rahvastiku vajadusi ning muuta ohutuks tekkivaid jäätmeid joonis 2. Inimkonna järjest suurenev jalajälg planeedil Maa nõuab mõtteviisi muutust, et tagada tänaste ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamine ning inimühiskonna areng. Joonis 2.

Letter C värvimisraamat - tasuta printable pages

Kasvava rahvastiku vajaduste rahuldamine ja tekkivate jäätmete ohutuks fat burner pantipip on planeedi Maa jaoks üha suurenev koormus. Allikas: Global Footprint Network Suhtumist keskkonnasse ja selle rollisse inimkonna arengus näitavad kasutatavad usk ja rasva kadu pdf, millega kõnelejad annavad edasi oma arusaama säästvast arengust.

Kui inglise keeles on kasutusel üsna väike arv mõisteid, millega tähistatakse säästvat arengut sustainable development, sustainabilitysiis on eesti keeles mitu paralleelmõistet joonis 3. Tasuvust iseloomustavad ka keskkonnakaitseks tehtavad kulutused, mis peavad olema tegevuse eesmärke silmas pidades rahaliselt mõistlikud ja ressursitõhusad ega tohi kaasa tuua liigseid kulusid tänapäeval ega tulevikus nt hooldus- või halduskulusid.

Kestliku arengu mõiste kasutajad peavad samuti silmas 29 Joonis 3. Säästva arenguga seotud mõisted originaaljoonis majanduslikku jätkusuutlikkust, aga lisavad siia ka sotsiaalse dimensiooni — mingi tegevus on kestlik, kui ühiskond seda toetab. Säästva arengu kontseptsiooni jagavad autorid nõrgaks ja tugevaks säästvaks arenguks.

Nad nimetavad seda säästva arengu redeliks joonis 4kus redelipulkadeks on arusaamad sellest, kuivõrd oluliseks peetakse loodust ja tehnoloogiat inimühiskonna arengu tagajana. Nõrga säästva arengu puhul valitseb arusaam, et keskkonna roll on tagada majanduskasv ning et tehnoloogia toel on võimalik ennetada ja lahendada juba tekkinud keskkonnaprobleeme. Tugeva säästva arengu puhul valitseb arusaam, et keskkond loob eeldused majanduskasvuks ning et majandusotsustes tuleb arvestada keskkonnahüvede ökosüsteemiteenuste säilimist.

Joonis 4. Säästva arengu redel. Allikate alusel S. Baker et al. Jones et al. Morse, koostanud autor Säästva arengu võtmeküsimused Lk 30 Säästva arengu puhul on võtmeküsimuseks ressursid — nii looduslikud kui ka inimese tehtud. Viimaste tootmiseks on enamasti samuti kasutatud loodusressursse. Kasvava rahvastiku tingimustes aastal oli maailmas 7,2 miljardit inimest ja prognooside kohaselt kasvab see arv 9—10 miljardini aastaks on inimarengut enim piiravateks ressurssideks vesi ja toit.

Aastail — on arutatud uusi säästva arengu eesmärke Sustainable Development Goalsmillest valdav osa kokku 17 eesmärki hõlmab just keskkonda ja selle kvaliteeti vt ÜRO säästva arengu veebilehte. Majanduslik ja sotsiaalne globaliseerumine laieneb üha edasi.

slimming liitumine kupong sugava soojuse rasva kadu

Raporti autorite hinnangul on need protsessid toimunud keskkonna arvel. Selle tõestuseks on veenappuse suurenemine, ookeanide hapestumine ja surnud alade laienemine, kalavarude hävimine, mulla viljakuse vähenemine ning põllumaade ja elurikkuse kadu.

Muutused keskkonnas on ühelt poolt sotsiaal-majanduslike otsuste põhjused, teiselt poolt nende tagajärg. Veenappus ja kalavarude hävimine on kaasa toonud ulatuslikud sotsiaalsed probleemid: väljarände, rahvastevahelised konfliktid sõjadsotsiaalse ebavõrdsuse jms.

Lk 31 Kuigi maailma rahvastiku kasv on viimase paarikümne aasta vältel aeglustunud, pole see siiski lõppenud joonis 6.

ilu rasva poleti pahklid rasva poletavad toidud

Joonis 6. Maailma rahvastiku kasv on aeglustunud, kuid mitte peatunud. Rahvastiku vananemise prognoos. Üle 80aastaste inimeste osakaal järjest suureneb.

ÜRO prognooside kohaselt suureneb igal aastal oodatav eluiga, kuid majandusliku jõukuse suurenedes väheneb laste arv peredes, st elanikkond vananeb joonis 8.

Vanemad Lesbid Slutty Pere Rasva Hoor Sodomized Seksuaalideed Milano Massaažikeskused

Maailmapanga andmeil on mõne riigi rahvastiku kestlikkus silmitsi tõsiste probleemidega. Nii näitab Jaapani rahvastiku prognoos aastakset üle poole rahvastikust on vanemad kui 60 eluaastat joonis 8.

kuidas poletada ainult rasva kahjumi kaart naised

Ühelt poolt näitab see Jaapani tervishoiu head kvaliteeti, teiselt poolt seda, et peredesse sünnib järjest vähem lapsi. Joonis 8. Jaapani rahvastiku püramiid aastal ja prognoos aastaks Allikas: Maailmapank, Maa Instituudi Sissetulekute ebavõrdsust mõõdetakse GINI koefitsiendiga: mida väiksem koefitsient, seda võrdsemad on inimeste sissetulekud joonis 9.

Lk Sissetulekute ebavõrdsusel on hulk tagajärgi. Uuringute põhjal on ilmnenud, et sissetulekute ebavõrdsus mõjutab näiteks kooliskäimist joonis 10 ja kuritegude arvu joonis Sissetulekute ebavõrdsus maailmas Kõige võrdsemalt jagunesid sissetulekud Rootsis. Võrdsemad ühiskonnad ja kogukonnad on edukamad: koolist väljalangemine protsent vs.

Tähtsal kohal on hariduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavus, sooline võrdne kohtlemine, ent ka keskkonna kvaliteet puhas õhk, puhas joogivesi, korraldatud usk ja rasva kadu pdf jne. Et majandusnäitajad pole ainsad, mis inimeste elukvaliteeti määravad, näitavad mitme riigi analüüsid. Enim on tuntud Kanada valitsuse tellitud pikaajaline uuring, kus on öeldud, et sisemajanduse kogutoodangul GDP on oluline roll inimeste elukvaliteedi suurendamisel, kuid selle kõrval on hulk teisi näitajaid, mida inimesed tähtsaks peavad.

Need on näiteks elukeskkonna kvaliteet, puhkus ja kultuuriteenused, hariduse kättesaadavus, osalemine otsustamises, kogukonna elujõulisus jm. Jooniselt 12 on näha, et majanduskasvu GDP ja heaoluindeksi CIW vahel on seos, kuid majandusnäitajate paranemise kõrval vajavad inimesed teisigi teenuseid, et end hästi tunda. Võrdsemad ühiskonnad ja kogukonnad on edukamad: kuritegevus vs. Allikas: Canadian Index of Wellbeing, Seega on säästva arengu võtmeküsimused rahvastiku kasv, rahvastiku vananemine, suurenev ebavõrdsus, loodusvarade nappus ja nende kvaliteedi halvenemine.

Lk Joonis Majanduslik heaolu GDP on kasvanud pärast Teist maailmasõda, kuid viimasel paarikümnel aastal on täheldatud järjest vähenevat rahulolu elukvaliteediga GPI. Allikas: R.

Costanza et al. Säästva arengu mõõtmine Säästvat arengut mõõdetakse tavaliselt kompleksnäitajatega.

Üks neist on biomahutavuse näitaja biocapacitymis mõõdab seda, kuivõrd suudab looduskeskkond inimesele pakkuda hüvesid ja samaaegu lagundada inimtegevuse vältel tekkinud jäätmeid. Ühik on globaalsed hektarid inimese kohta aastas. Teine levinum näitaja on ökoloogiline jalajälg, millest oli juttu eespool. Kui biomahutavus on ökoloogiline ehk keskkonna näitaja ning ökoloogiline jalajälg majandustegevuse näitaja, siis kasutatakse sotsiaalse näitajana inimarengu näitajat HDI.

Kolme näitajat kombineerides saame ülevaate sellest, kus riigid ja riikide rühmad säästva arengu skaalal paiknevad. Nagu jooniselt 14 selgub, on selliseid riike ja nende rühmi, kus oleks saavutatud kõrge inimareng looduskeskkonda säästes, väga vähe.

Joonis Inimareng Maa ökoloogilisi piire arvestades — keerukas ülesanne otsustajaile Eesti ja säästev areng Eesti oli Costa Rica järel teine riik maailmas, kes võttis vastu säästva arengu seaduse. Seaduses on sätestatud säästva arengu põhimõtted, nagu loodusvarade säästlik kasutamine.

Seaduses on öeldud, et enne loodusvarade kasutamist tuleb hinnata keskkonnamõjusid, ning sedagi, et teatud loodusvarade kasutamist nt põlevkivi ja teatud valdkondade nt usk ja rasva kadu pdf arengut suunatakse riiklike arengukavade alusel. Iga eesmärgi saavutamiseks on seatud indikaatorid, toodud esile ohud ja soovitav seisund aastaks Riigikantselei juhtimisel on uuendatud säästva arengu näitajaid ja uus kogumik uute näitajatega ilmus Järgmine leht - Camel värvimisleht või hõljutage kursorit ja klõpsake järgmisel lehel järgmiste lehtede valimiseks.

Liikuge muude tähtedega: 04 st Camel värvimine lehekülg Prindi pdf: Camel värvimine leht ja värvi pilt. Järgmine leht - Kloonide värvimisleht või hõljumine järgmisele lehele. Liikuge muude tähtedega: 05 of 10 Kloonide värvimisleht Prindi pdf: Kloonide värvimine Lehekülg ja värvige pilt. Järgmine leht - lehma värvimisleht või hõljutage kursorit ja klõpsake väikest ruutu, et valida oma järgmine leht. Liikuge muude tähtedega: 06 st Lehma värvimine leht Prindi pdf: lehm värvimine leht ja värvi pilt.